Delfi TV otsestuudio: Trump arvab, et on hea läbirääkija, ja tahab Putiniga kokku leppida
Arvestades, et USAs võitis just Trump, kommenteeris Priit Simson, et ilmselt ongi nüüd nii, et kes tahab saada USA presidendiks, peab olema ülim meelelahutaja. Erkki Bahovski kommenteeris, et see sõltub inimeste sissetulekutest ja olukorrast riigis. "Kui kõik on hästi, siis ma ei usu, et sellise räuskamisega saaks võita," osutas ta. Bahovski lisas, et kui inimesed on meeleheitel, siis selline lähenemine töötab. Ta võrdles seda olukorda Hitleriga, kes tuli Saksamaal võimule keerulisel ajal ning kasutades lühikesi loosungeid ja meediat väga hästi. Neljas nentis samuti, et teatav poliitkorrektsuse vorm on saanud löögi.
Priit Simson sõnas, et inimesed lootsid, et Trump paneb majanduse tõusma, kuid Trumpi võidu peale on näiteks Aasia turud rahutuks muutunud. Aap Neljas märkis, et turud ootasid ilmselt Clintoni võitu, mistõttu on Trumpi võidu mõju turgudele suurem. Neljas lisas, et majanduspoliitilisse situatsiooni võib see tuua olulisi muutusi.
Simson püsitatas ka küsimuse, kas võib juhtuda, et Trumpi käekiri presidendina võib kujuneda hoopis teistsuguseks, kui oli tema jutt valimiskampaania ajal. Kas on märke, et Trump on olnud kammitsetud ja seetõttu muutub tema poliitika hoopis teistsuguseks?
Bahovski nentis, et Trumpi käitumine on ennustamatu, see võib muutuda üle öö. Bahovski lisas, et kui Trump hakkas presidendiks saama, siis olid ka briifingud, kus kindlasti räägiti ka seda, et valimiste mõjutamisel on otseselt mängus Venemaa käsi. See tähendab, et Trump on neid briifinguid eiranud ja pole olnud kammitsetud. "Kui ta on Valges Majas, siis võib eeldada, et ta eirab soovitusi ja briife sama moodi."
"Ta on ju ka teatanud, et tahab Putiniga kohtuda. Ta on teinud kummardusi Venemaa suunas, lootuses, et õnnestub kokku leppida. Ta arvab, et on hea läbirääkija ja tahab jõuda ühisele arusaamisele," kommenteeris Bahovski. Simson nentis, et ka Obama alustas restardipoliitikaga, mispeale Bahovaski meenutas, et mitte ainult, ka Roosevelt arvas, et tal õnnestub Stalinit võluda.
"See ei ole nii lihtne Putiniga kokkuleppele jõuda," rõhutas Bahovski. Ta nentis, et võib olla, et ka Venemaa tahab kokkuleppele jõuda. Võib olla, et Venemaa on esitanud nõudmised ja Trump tahaks need täita. "Siin on aga kaks suurt ja põhimõttelist vastuolu: Trump ja Putin on mõlemad kõvad isiksused, autoritaarsed, ehk nad ei suuda kokku leppida, või kui ka alguses suudavad, siis mitte pikemas perspektiivis; teiseks, kui kujutada ette, et nad jõuavad kokkuleppele, siis kes on Venemaa põhivaenlane? Venemaa sise- ja välispoliitika on tuginenud sellele, et USA on vaenlane ja sellega on saanud tähelepanu kõrvale juhtida siseriiklikelt probleemidelt," sõnas Bahovski.
Oma mõtete elluviimisel võib Trumpil takistuseks olla kongress. Neljas rõhutas, et senaatorite arvamused on ilmselt erinevad sellest, mida Trump võiks Venemaa suunal teha. "Siin on siseriiklik vastukaal presidendile olemas," lisas Neljas.
Erkki Bahovski viskas kapsa ka Eesti poliitikute kapsaaeda, kes kuvavad käimasolevat valitsusvahetust välismaale kui dramaatilist vasakpööret. Seda ajal, kui USAs on võitmas president, kelle toetajate hulgas on toetust seisukohtadele nagu oleks Eesti üks Peterburi eeslinn, mis paratamatult tekitab ebakindlust: "Siseriiklikult peaksime mõtlema, mida me räägime ja kuidas uut valitsust iseloomustame. Praegu on oluline, et näitaksime, et kuulume läände, et Eesti on oma osa kaitsekohustustest täitnud ja me oleme osa läänest."
Loe USA presidendivalimiste värskemaid uudiseid OTSEBLOGIST.
