Avaldame Laari kirja täismahus:

"Reformierakonna reeturlikkus läbi aegade koos Taavi Rõivase kroonilise otsustamatusega ning katse Keskerakonnaga uut valitsust kokku leppida viis usalduse koalitsioonipartnerite vahel nulli ning paiskas Eesti poliitilisse kriisi, kust kerget väljapääsu pole. Rõivase lahkumise järel on pall
presidendi käes, kes peab uuele valitsusele moodustaja esitama.

Läbirääkimised selle programmi üle saavad olema rasked. Pigem jäägu see sündimata, kui Eesti seniseid saavutusi lammutama lastakse. Rõivase keedetud supi peab Isamaa ära helpima ning ega see meile esimene kord pole. Oli õige takistada Reformil Keskerakonnaga vasakpoolset valitsust teha ning peaministrina on Rõivase aeg läbi, õiged peavad olema aga ka järgnevad sammud. Paremkursi hoidmisest ei peaks Rõivas aga küll rääkima, selleks on Reformierakond liig palju kordi oma partnereid reetes mitte isegi Keskerakonna, vaid Savisaare endaga valitsust teinud.

Samas ei kujuta ma ette, et Isamaa läheks rahulolevat valitsusse:

1. Mille liikmel on toimiv koostöölepe Vene võimupartei Ühtse Venemaaga.
2. Mis muudaks Eesti senist välis- ja julgeolekupoliitikat, pannes leevendama
hoiakut Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide suhtes.
3. Mis kehtestaks Eestis nullkodakondsuse.
4. Mis vähendaks riigikaitsekulutuste osakaalu rahvuslikust kogutoodangust.
5. Mis seaks sisse progressiivse tulumaksu.
6. Mis annaks tagasikäigu haldusreformile.
7. Mis tühistaks otsuse siduda pensioniiga oodatava keskmise vanusega.
8. Mis loobuks Eesti avatuse sümboliks saanud e-valimistest.

Kindlasti on väljakutseid veelgi, kuid esialgu aitab. Juba enne uue valitsuse moodustamist võiks aga vastu võtta mõned tervest mõistusest lähtuvad muudatused uude eelarvesse, nagu tühistada 0,5-protsendine sotsiaalmaksu langetamine, mis majandust kuidagi käima ei tõmba ning tühistada uued aktsiisitõusud. Kaua me seda Läti eelarvet ikka nuumame?

Koalitsiooniläbirääkimistel võiks aga kogu maksupaketi lahti võtta, küsides näiteks, kas investeeringute soodustamine maksusüsteemi kaudu on jätkuvalt tõhus või tuleks keskenduda sotsiaalmaksude koormale. Kas saaks selle katvust laiendada? Või vahest arutaks läbi mõne päris hullu idee, nagu riikliku üksikisiku tulumaksu täielik kaotamine ning suunamine kohaliku omavalitsuse kasutusse? Samas pean ma meenutama, et eelarvepoliitika peab kõige selle juures raamides püsima.

Soovin koalitsiooniläbirääkimiste delegatsioonile põhimõttekindlust ja julgust ja nende peredele kannatlikkust, sest lihtsad need läbirääkimised olema ei saa."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena