Uus valitsus juba terendab? SDE, Keskerakond ja IRL tegid ühisavalduse ja leppisid juba esimestes punktides kokku

Eesti seniste edusammude taga on olnud kõigi meie inimeste töö ja pühendumus. Tunnustame varasemaid valitsusi, kes on juhtinud riiki südamega. Nüüd on tulnud aeg astuda järgmine samm, sest Eesti areng on seiskunud. Vajame värskeid ideid ja avarat mõtlemist, teatasid Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik erakond ühisavalduses.

"Seisaku murdmiseks vajab Eesti koostöövõimelist, seesmisele usaldusele toetuvat, laiapõhjalist ja ideedele avatud valitsust, kes ei langeta otsuseid üksnes enese tarkusest, vaid kuulab ettevõtjaid, eksperte, vabakonda ja opositsioonierakondi. Ükski hea idee ei ole liiast.

Meie erakondadel lasub vastutus luua valitsus, mille eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust, hoida meie julgeolekut, suurendada ühiskondlikku heaolu ja pöörata Eesti rahvaarv taas kasvule.

Põhimõtted, milles me oleme leppinud kokku:

Me lähtume tingimusteta Eesti senistest julgeoleku- ja välispoliitilistest põhimõtetest. Partnerlus- ja liitlassuhted NATOs ja Euroopa Liidus on meie julgeoleku olulisimaks garantiiks. Toetame jätkuvalt vähemalt 2% eraldamist SKP-st kaitsekulutustele ning tugevdame välisteenistust.

Majandusseisakust väljumiseks asume koos ettevõtjatega tõsiselt tegelema meie majandus- ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Viime Eesti välja pea olematu majanduskasvu lõksust. Meile on oluline madalapalgaliste inimeste parem käekäik, sissetulekute erinevuste vähendamine ning uued julged ideed senise maksupoliitika muutmiseks. Tagame Eesti inimestele võrdsemad võimalused, pöörates erilist tähelepanu haridusele, sotsiaal- ja regionaalpoliitikale.

Meie valitsemise kokkuleppe keskmes on Eesti rahvastikuprobleemide lahendamine, et Eestist saaks kasvava rahvastikuga riik, kus sündimus suureneb, tervelt elatud aastad pikenevad, kuhu siit kord läinud tahavad tagasi pöörduda ning et Eesti oleks erinevusi austav ühiskond.

Meie valitsuse ühishuvi ja vastutus on Eesti rahva ja riigi kestmine, eesti keele hoidmine ja kultuuri arendamine, majandusedu ja inimeste heaolu. Neid otsuseid tehes peame silmas, et meie lastel ja lastelastel ja ka nende lastel oleks hea elada vabas, jõukas ja sõbralikus Eestis.

Jüri Ratas, Eesti Keskerakond

Jevgeni Ossinovski, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Margus Tsahkna, Isamaa ja Res Publica Liit"

Kolme erakonna konsultatsioonikõnelused valitsuse moodustamiseks algasid täna ka Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse alase aruteluga. Ühiselt kinnitati, et Eesti senised põhimõtted ja suunad antud valdkondades on muutumatud. Ühtlasi tuleb valitsuse tasandil viivitamatult alustada ettevalmistusega Euroopa Liidu eesistumiseks.

Valitsusliidu aluspõhimõtted välis- ja julgeolekupoliitikas ja riigikaitses:

Välis- ja julgeolekupoliitika

· Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel poliitilisel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning sellest tulenevad partnerlus- ja liitlassuhted on Eesti julgeoleku ja heaolu olulisimaks garantiiks.

· Praeguses julgeolekuolukorras ei ole Eesti välisteenistusele suunatud ressurss piisav. Peame vajalikuks seda oluliselt suurendada. Suuname rohkem tähelepanu Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide edendamisele ning kaitsele.

· Töötame viivitamatult välja Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid ning tagab eesistumise eduka korralduse.

· Tähtsustame jätkuvalt Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat.

· Peame vajalikuks säilitada lähedased partnerlussuhted Suurbritanniaga ka pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust.

· Eesti julgeoleku tagamisel omavad erilist kaalu kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega.

· Eesti huvides on julgeoleku, stabiilsuse ja heanaaberlike suhete edendamine kogu meie regioonis.

· Eesti toetab Euroopa Liidu ja NATO ühiseid poliitikaid, mis on suunatud Ukraina suveräänsuse kaitsmisele ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele. Venemaa vastaste sanktsioonide leevendamise eelduseks saab olla üksnes Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete juurde.

· Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud. Toetame NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis.

· Loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.

· Eesti osaleb jätkuvalt koos oma liitlaste ja partneritega rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavates operatsioonides.

· Suurendame ajateenistust läbivate noorte arvu ning peame oluliseks Kaitseliidu võimekuse arendamist ja liikmeskonna kasvu.

· Ühiskonna vastupanuvõime tagamiseks kriisiolukorras võtame vastu elanikkonnakaitse kontseptsiooni.

Kolme erakonna konsultatsioonid jätkuvad homme ning siis on arutlusel maksupoliitika ja riiklikud investeeringud.