Hoolimata ahistamissüüdistustest ja nilbustest pälvis Trump USA valgete naiste enamuse toetuse

Vaatamata seksuaalse ahistamise süüdistustele, endise missi paksuks sõimamisele ja vastuolulisele seisukohale abordi asjus aitas Donald Trumpil USA presidendivalimisi võita suur hulk naisi.

Kuigi Trumpi rivaal, demokraatide kandidaat Hillary Clinton sai 54 protsenti kõigust naiste häältest, toetas Trumpi 42 protsenti naistest, mis aitas tema rabavale võidule kaasa, selgub CNN-i lävepakuküsitlustest, vahendab AFP.

CNN-i teatel toetas Trumpi umbes 53 protsenti valgetest naistest, kellest enamik (62 protsenti) olid kõrgema hariduseta.

Need tulemused pöörasid pea peale ennustused, et Trumpi alandavad kommentaarid naiste kohta pööravad naisvalijad, keda oli teisipäeval 52 protsenti valijaskonnast, tema vastu.

Ekspertide sõnul ei ole tulemus üllatav ning peegeldab seda, et majandus-, tööhõive- ja sisserändeküsimused on kõigi valijate prioriteetide hulgas palju kõrgemal kohal kui sooküsimused.

„Ei tekkinud mingit õeskonda,“ kommenteeris New Yorgi St. John’si ülikooli valitsemise ja poliitika osakonna professor ja juhataja Diane Heith. „Küsimus, kuidas ta kohtles naisi, ei varjutanud tõekspidamisi, mis neil inimestel juba olid – et nad on rahulolematud ja kuidas võimueliit, mille osa Hillary absoluutselt oli, neid kohelnud on.“

Siiski on Trumpi šokivõidu järel paljudel naistel raskusi taluda mehe presidendiks valimist, kelle misogüünset käitumist hääletamisel arvesse ei võetud.

„Üle poole valgetest naistest hääletas mehe poolt, kes kelkis lindil seksuaalse rünnaku toimepanemisega, kes ütles, et nimetab ülemkohtusse kohtunikud, kes tühistavad Roe versus Wade’i (1973. aasta ülemkohtu otsus, mille järgi on abort naise privaatne asi – toim) … kes on veetnud üle 30 aasta avalikkuse ees, taandades naised nende seksuaalsete omaduste tasandile,“ kirjutas L. V. Anderson veebiajakirjas Slate. „Valged naised müüsid eile õhtul maha oma suguõed, oma maa ja iseenda. Enamik valgeid naisi ei taha olla osa ühtsest feministlikust õeskonnast. Enamik valgeid naisi tahab lihtsalt olla üks poistest. Ja me kõik kannatame selle pärast.“

Üks probleem, mis naistele, nii vabariiklastele kui ka demokraatidele, kindlasti muret valmistab, on see, mida teeb Trump Valges Majas olles abordiõigustega.

Kampaania käigus liikus Trump abordi küsimuses üha paremale ning ütles ühel hetkel, et naistele, kes püüavad oma raseduse katkestada, tuleks määrata „mingi karistuse vorm“, kui abort ebaseaduslikuks muudetakse.

Pärast pahameeletormi taganes Trump sellest avaldusest, kuid on ebaselge, mis on abordi küsimuses Trumpi tegelik seisukoht, eriti võttes arvesse tema asepresidendikandidaadi Mike Pence’i seisukohti.

Indiana kubernerina surus Pence läbi kogu USA kõige abordivaenulikumaid seadusi ning on võidelnud selle eest, et mittetulundusühing Planned Parenthood, mis pakub enamasti madala sissetulekuga ameeriklastele sugueluga seotud tervishoiuteenuseid, sealhulgas aborte, jäetaks rahastuseta.

„Nende valimiste narratiiv kinnistus väga vara ja see narratiiv oli, et Trump mobiliseeris vihased valged mehed hääletama, kusjuures vihased valged meessoost söekaevurid Lääne-Virginias või töötud autotöölised Michiganis,“ ütles Los Angeleses asuva California ülikooli soouuringute professor Juliet Williams. „Ausalt öeldes oleksime me kõik paremal ja vasakul pidanud tegelikult mõtlema, mida vihane valge hääl tähendab. Mida me eile teada saime, on see, et vihastel valgetel naistel on samuti poliitiline jõud … ja kui lubada endal naised ära unustada, sa kaotad. See juhtus Hillaryga.“