VIDEO ja FOTOD: „Mitte minu president“: tuhanded inimesed jätkasid USA-s teist õhtut Trumpi-vastaseid meeleavaldusi
Teist õhtut järjest toimusid kogu USA-s meeleavaldused Donald Trumpi presidendiks valimise vastu. Tuhanded inimesed piirasid sisse Trumpile kuuluvad hooned New Yorgis ja Chicagos ning mõnedes kohtades toimusid kokkupõrked Trumpi pooldajatega.
Mõistes hukka Trumpi jämedad kommentaarid naiste aadressil ja rünnakud sisserändajate vastu marsiti mööda linnatänavaid, blokeeriti ristmikke, põletati Trumpi kujutavaid nukke ning mõnedes kohtades koguneti hoonete juurde, mis kannavad Trumpi nime, kirjutab Washington Post.
Meeleavalduste peamine sõnum on „mitte minu president“.
Oregoni osariigi suurima linna Portlandi politsei teatas, et meeleavaldused läksid üle rahutusteks. Varem hoiatas Portlandi politsei, et meeleavaldajad on rünnanud autojuhte, ning soovitas meeleavaldajatel lõpetada „ebaseaduslike tuleseadmete“ kasutamise.
„Ulatusliku kriminaalse ja ohtliku käitumise tõttu loetakse meeleavaldust nüüd rahutusteks. Rahvahulgale on antud soovitusi,“ teatas Portlandi politsei Twitteris.
„Mul olid äsja väga avatud ja edukad presidendivalimised. Nüüd avaldavad meedia õhutatud professionaalsed protestijad meelt. Väga ebaaus!“ kommenteeris Trump ise Twitteris.
Kolmapäeva õhtul, esimese üleriikliku protestilaine ajal vahistati politsei teatel vähemalt sada inimest, enamik neist New Yorgis. Kuigi enamik meeleavaldusi jäi rahumeelseks, muutus protestimine Californias Oaklandis vägivaldseks ning kolm politseinikku sai viga, kui neid loobiti kivide ja ilutulestikuvahenditega.
Meeleavaldused algasid juba kolmapäeva hommikul suuremates USA linnades – New Yorgis, Los Angeleses ja Chicagos – ning lõid lõkkele Portlandist ja Seattle’ist kuni Philadelphia ja Richmondini. Meelt avaldati ka vabariiklasi pooldavate osariikide linnades, näiteks Atlantas, Dallases, Omahas ja Kansas Citys. Meeleavaldused jätkusid neljapäeva õhtul, levides Baltimore’i, kus kesklinnas marssis umbes 600 Trumpi-vastast meeleavaldajat, kes blokeerisid tänavad.
Enamik meeleavaldusi leidis aset demokraate pooldavate ja presidendivalimistel Hillary Clintonit toetanud osariikide linnades, tuues esile demograafilise lõhe, mis valimistulemuse kujundas.
New Yorgis marsiti Union Square’ilt Trumpi hoone juurde ja skandeeriti: „Donald Trump, go away! Sexist, racist, anti-gay!“ („Donald Trump, mine ära! Seksistlik, rassistlik, geide vastane!“)
Ühel hetkel süüdati USA lipp. Trump Toweri lipumasti heisati kangas kirjaga „Love Trumps Hate“ („Armastus trumpab üle viha“).
New Yorgi politsei teatel vahistati meeleavalduste esimesel õhtul umbes 65 meeleavaldajat.
Trumpi kampaanias osalenud New Yorgi endine linnapea Rudy Giuliani nimetas meeleavaldajaid „ärahellitatud piripillide kambaks“.
Los Angeleses andis üks meeleavaldaja intervjuu CNN-ile ja ütles, et tuleb ohvreid mõlemalt poolt. Sellise keelekasutuse mõistis hukka Trumpi kampaaniamänedžer Kellyanne Conway.
Floridas astusid Iiri kõrtsist väljunud Trumpi toetajad vastu sadadele Trumpi-vastastele meeleavaldajatele, kes olid teel Tampa Kuuba kogukonna ajaloolisse keskusse Ybor Citysse. Õlleklaasidega trumplased karjusid „USA, USA!“ ja sõimasid meeleavaldajaid roppude sõnadega. Kohalik politsei eraldas vaenupooled.
Oaklandis kasvas meeleavaldajate arv politsei teatel kolmapäeval lõpuks 7000-ni ning siis jaguneti väiksemateks gruppideks, kellest osa hakkas vandaalitsema. Politsei kasutas mitmel korral pisargaasi. Teatati 16 vandalismijuhtumist, sealhulgas seinte sodimine, rüüstamine ja prügikastide süütamine. Vahistati 30 inimest.
Los Angelese tänavad täitsid tuhanded meeleavaldajad. Linnavalitsuse ees põletati hiiglaslikku paberist Trumpi pead ning ajalehe Los Angeles Times hoonele ja uudistekanalite sõidukitele kirjutati roppusi.
Chicagos kogunes politsei teatel 1800 inimest kolmapäeval Trump Toweri juurde. Neljapäeval alustati väikesearvuliselt, kuid liitus mitusada inimest, kes marssisid mööda kesklinna tänavaid ja peatasid liikluse enam kui kaheks tunniks.
Inimesi kutsus kogunema linnades üle USA organisatsioon MoveOn.org, mille Washingtoni direktor Ben Wikler ütles, et registreeriti ürituste korraldamine 275 linnas ja kogukonnas üle USA. Paljud neist üritustest olid muidugi vaiksed küünlapõletamised ja arutelud, mitte rohkete osavõtjatega marsid nagu New Yorgis või Chicagos.
Eriti suured olid pinged kolledžite linnakutes.
Philadelphias tuli tänavatele hinnanguliselt tuhat meeleavaldajat, kes skandeerisid hüüdlauseid nagu „Me lükkame presidendiks valitu tagasi“ ja „Liiga väikesed käed ei suuda müüri ehitada“.
