Politsei keeldus Kuressaare kohtusaalis alkoholilõhnadega kohtualust puhuma panemast
Esmalt taustast: Saaremaal hukkus 28. juuli hilisõhtul rängas avariis 27-aastane kahe lapse ema Kristiina. Autos oli ka tema küdi, 57-aastane Heimar, kes pääses kergemate vigastustega, kuid kes on seoses avariiga nüüd kohtu all. Nimelt süüdistatakse teda selles, et ta purjuspäi ja omavoliliselt venna auto enda kasutada võttis. Avarii hetkel oli aga auto roolis Heimari vennanaine Kristiina, kes tegi avarii – sõitis teelt välja põllule, auto paiskus katusele ja Kristiina hukkus.
Õnnetuse põhjustamises Heimarit ei süüdistata, kuid kohtu all on ta siiski. Lääne ringkonnprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm selgitas, et Lääne ringkonnaprokuratuur on Heimarile esitanud süüdistuse selles, et ta võttis 28. juulil alkoholijoobes olles omavoliliselt kasutada lähedasele kuuluva sõiduki (venna auto – toim.), mida juhtis juhtimisõigust omamata, kuni andis juhtimise üle naisele, kes sõitis Tehumardi-Kogula maantee 14. kilomeetril autoga teelt välja põllule, kus sõiduk katusele paiskus ja juht hukkus. Lisaks süüdistatakse Heimarit alkoholijoobes olles tüli käigus ühe naise löömises õla piirkonda, millega ta tekitas kannatanule valu.
Heimari kohtuasjas pidi neljapäeval Kuressaare kohtumajas toimuma istung, kus ta ütles Saarte Häälele, et ta ei saa täpselt aru, milles teda süüdistatakse. Ta meenutas, et võttis tol saatuslikul õhtul venna käest auto ja andis võtmed vennanaise kätte. „Ütlesin, et sinu mehe auto, sõida ise,“ lausus Heimar, kelle sõnade järgi ei olnud ta niisiis erinevalt süüdistusest roolis ka enne avariid. Küll aga nentis Heimar, et ta polnud autosse istudes kaine.
Aga. Kogu juhtum tuli tähelepanu alla hoopis seetõttu, et Heimari üle toimuma pidanud kohtuistung lükati edasi, sest nagu kirjutas Saarte Hääl, siis veel enne, kui kohtunik jõudis saali siseneda, tuvastas prokurör mehel alkoholilõhnad. Kohtualune kinnitas, et oli eelmise päeva õhtul joonud ja viitas seejuures oma depressioonist tulenevatele värinatele. Kohtunik otsustas kohale kutsuda patrulli, et see aitaks mehe võimaliku joobeseisundi välja selgitada. Politseinikud ütlesid aga kohale jõudes, et ilma selge põhjuseta nad inimest puhuma ei pane, sest isik tundub adekvaatne …
Prokurör Agnes Ollema-Barndõki kommenteeris Delfile, et seda tuleb kahjuks ikka ette, et süüdistatav tuleb kohtusse jääknähtude või alkoholilõhnadega. „Ja on tulnud ka varem inimeste võimalikku joovet kontrollida ning istungeid edasi lükata, nagu ka seekord tehti,“ lausus Ollema-Barndõk. Samas, joovet ju tegelikult ei kontrollitud. Kuigi varem on seda tehtud. Näiteks kahe aasta eest kohtu all olnud Andrus Värnik pandi puhuma otse kohtusaalis, kus ta ka umbes kaks promilli välja puhus. Joobe tuvastamist soovis kohtunik ja saabunud politseinikud käskisid Värnikul kaheksa sekundid alkomeetrisse puhuda.
Kohtute pressiesindaja Anneli Vilu nentis, et tuleb ette, et süüdistatav ilmub kohtusse alkoholitarbimise tunnustega või jääknähtudega. „Küll aga kindlasti ei tule selliseid olukordasid ette tihti. Kui süüdistataval on kohtusse tulles juures alkoholilõhnad, siis on kohus ka varem kutsunud kohale politsei, kes on joovet kontrollinud,“ kinnitas Vilu.
Seda enam tekib küsimus, miks siis nüüd kohtuniku soovist hoolimata meest puhuma ei pandud.
Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar ütles Delfile, et politseil puudus seaduslik alus Heimaril mõõtevahendiga alkoholijoobe tuvastamiseks. Antsaare sõnul on õigus puhuma panna sõidukijuhte; inimesi, kelle suhtes on kahtlus, et ta on toime pannud süüteo, mille üheks koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund või alkoholipiirmäära ületamine; inimesi, kellel on ilmsed joobeseisundi tunnused ja kes võib olla ohtlik endale ja teistele; ning alaealisi, kes tunduvat olevat joobes.
Siit omakorda tekib küsimus, kas seni on kohtusaalis kohtualuseid puhuma pandud ebaseaduslikult?
See küsimus jääb hetkel õhku, aga selge on siiski ka see, et kui süüdistatav paistab olevat alkoholijoobes või jääknähtudega, näiteks kui tal on tugevad alkoholilõhnad, siis tema üle kohut pidada ei saa. „Sellises olukorras on istung ka edasi lükatud,“ kinnitas Anneli Vilu. Nii on siin selge vastuolu: kohut joobes inimese üle pidada ei saa, kuid politsei süüdistatavat puhuma panema ei soostu. Ometi oleks loogiline, et politsei teeks kindlaks, kas inimene on purjus või võib istungiga edasi minna.
Pärast loo ilmumist kommenteeris teemat ka PPA juhtivkorrakaitseametnik Mairili Kohava, kelle sõnul annab korrakaitseseadus politseile õiguse kontrollida inimese joovet juhtudel, kus joobel on mingi karistusõiguslik tagajärg või on inimene ohuks endale ja teistele.
"Politsei kontrollib joovet avaliku korra tagamise eesmärgil. Kohtusaalis tagab korda kohtunik ja kui talle tundub, et inimene ei ole adekvaatne, siis piisab istungi edasi lükkamiseks ka kohtuniku otsusest. Samamoodi ei kontrolli politsei joovet näiteks olukorras, kus tööandja avastab, et töötaja on tarvitanud alkoholi. Tööandjal on õigus joobes inimene töölt kõrvaldada enda otsusega. Politsei indikaatorvahend on ainult üks viis joobetunnuste määramisel, kui mitte ainuke ega lõplik. Joobe tunnusteks võivad olla ka alkoholilõhn, kõne- ja koordinatsioonihäired vms., mis annavad piisava aluse hinnata, kas inimene on adekvaatne ja saab istungil osaleda," rääkis Kohava.
Korrakaitseseaduse kehtima hakkamisest on igapäevase praktika käigus üha täpsemalt sisustatud politsei õigusi ja kohustusi inimese joobe kontrollimisel. Seetõttu ongi mõned varasemalt levinud praktikad praeguseks ümber hinnatud ning nii politseinikud kui avalikkus on joobe kontrollimise ja tuvastamise alustest teadlikumad.
