Eluaegne vang vaidlustas enda vanglast vabastamata jätmise
Kaks meest mõrvanud ning muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski vaidlustas enda vanglast vabastamata jätmise Tartu ringkonnakohtus.
Pjatnitski (57) pole rahul Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas oktoobri lõpus tehtud määrusega, milles leiti, et tema ennetähtaegne vanglast vabastamine pole põhjendatud ning vaidlustas selle ringkonnakohtus, vahendasid ERR Uudised.
Maakohus leidis, et kuigi seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 30 aasta pikkuse vangistuse kandmist, siis praeguseks üle 33 aasta vangis olnud Pjatnitski puhul oleks see ennatlik.
Kohus leidis, et eluaegset vangistust kandva kurjategija vabastamine vaid 14 aastat pärast viimase kuriteo toimepanemist ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka karistusseadustiku mõttele.
Kaks aastat tagasi Pjatnitski vabastamist kaalunud kohus märkis toona, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul 23-40 protsenti.
Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.
Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.
1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.
Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.
2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.
