Kultuurikomisjon toetas lauluväljaku laiendusplaani
Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve hinnangul on lauluväljaku arendusplaanid vajalikud. „Laulupidu ei mahu enam lauluväljakule ära, kui me ei laienda lauluväljaku territooriumi. Loodame, et läbirääkimised ümbruses olevate maaomanikega õnnestuvad ja otsused saavad kiiresti tehtud, et arhitektuurikonkurss võiks alata,“ ütles Randjärv.
Randjärv avaldas lootust, et 2019. aasta laulupeol saaks tutvuda ümberehituse plaanidega ning pärast seda võiks alustada ehitust.
Istungil osalenud Eesti kooriühingu esimehe Raul Talmari sõnul esitasid loomeliidud Tallinna linnavalitsusele pöördumise lauluväljaku detailplaneeringu menetluse peatamiseks, kuna see ei arvestanud piisavalt laulupidude vajadusega. Talmar selgitas, et hetkel on kehtiv detailplaneering peatatud ning uue detailplaneeringu lähtealused kirjeldavad laulupidude vajadusi. Lahendust vajavate murekohtadena nimetas ta lauluväljaku ümber toimuvat kinnisvaraarendust, läbirääkimisi maaomanikega lauluväljaku territooriumi laiendamiseks, parkimis- ja liikumisprobleeme ning 100 tamme pargi halba olukorda.
Kultuurikomisjoni arutelul lauluväljaku arendamise teemal tegi kultuurikomisjoni liige Imre Sooäär ettepaneku, et lauluväljak võiks mõtteliselt avaneda merele ning mere äärde võiks ehitada kai paatide randumiseks. Samuti arutati võimalust laiendada lauluväljaku külgi ja mäenõlva, et vaadatavus paraneks ning ruumi tuleks juurde.
Eesti arhitektide liidu liikme Kalle Komissarovi hinnangul tuleks suurendada lauluväljaku ala kaitsekorda. Istungil pakuti välja, et lauluväljaku ala võiks kuulutada näiteks rahvuspargiks. Komissarovi sõnul toimub detsembris kohtumine Tallinna linnavalitsusega, et arutada lauluväljaku territooriumi laiendamise võimalusi.
