FOTOD: Eesti allkirjastas New Delhis Indiaga vangide üleandmise leppe

Indias New Delhis allkirjastati täna Eesti ja India vaheline kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkulepe, mis on üks samm lähemale sellele, et Indias vangi mõistetud laevakaitsjad saaks Eestisse tuua.

Süüdi mõistetud India või Eesti kodanikul on lepingu alusel võimalus kanda talle mõistetud karistus oma kodumaal, teatas välisministeerium.

Lepingu allkirjastamisel Eestit esindanud suursaadik Indias Riho Kruuv ütles, et kokkulepet saab rakendada vaid siis, kui täidetud on üleandmise tingimused ning sellega on nõustunud karistatud isik ja mõlemad riigid. „Allkirjastatud leping omab ka palju laiemat tähendust Eesti ja India suhetes. See loob raamistiku kõikide tulevikus aset leidvate juhtumite käsitlemiseks,“ ütles suursaadik Indias. „Kui karistus on jõustunud, siis selle kandmine oma riigis ja perele lähedal omab süüdimõistetutele kindlasti suurt väärtust,“ lisas suursaadik Riho Kruuv.

Ministeerium lisas, et vastuvõttev riik kohustab kinni pidama üleandva riigi mõistetud karistuse pikkusest. Kui karistus ei vasta näiteks Eesti riigi seadustele, siis India riigi nõusolekul võib karistuse pikkust lühemaks muuta. Küll aga ei tohi kumbki osapool üleandmisel karistust raskendada.

Indias süüdi mõistetud Eesti laevakaitsjatele ei saa lepingut kohaldada enne, kui kohtuotsus on jõustunud.

Eesti valitsus kiitis kokkuleppe teksti heaks juuli alguses ning India valitsus andis heakskiidu oktoobri lõpus. Kokkulepe hakkab kehtima, kui leping on läbinud riikide-sisesed protseduurid ning Eesti ja India on sellest üksteist teavitanud.

Eesti saab Indiast üle võtta Eesti kodaniku, keda pole karistatud surmanuhtlusega ja kes pole süüdi sõjakuriteos. Inimese suhtes tehtud kohtuotsus peab olema lõplik. Üheks üleandmise tingimuseks on see, et tegu, mille eest kohapeal karistus määrati, peab olema kuriteona karistatav ka Eestis. Üleandmine on lubatud, kui karistust on jäänud kanda rohkem kui kuus kuud.

Pärast üleandmist peab inimene jätkama mõistetud karistuse kandmist. Kui Eesti soovib oma õigusest tulenevalt karistust muuta, peab selleks olema India eelnev nõusolek. Küll aga on mõlemal riigil õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.

Kõik loetletud tingimused kehtivad ka India poolele, kuigi Eestis praegu ühtegi kohtulikult karistatud India kodanikku ei ole.

14 Eesti laevakaitsjat on praeguseks juba kolmandat aastat Indias. Nende üleandmine ei saa toimuda enne, kui kohtuotsuse edasikaebamise protsess pole lõppenud. Eesti ja Briti laevakaitsjad kaebasid relvadega riiki sisenemise eest mõistetud viieaastase vanglakaristuse edasi tänavu jaanuari lõpus.

Kas või kui paljud laevakaitsjatest oleks huvitatud sellest, et edasikaebamine lõpetada, karistusel jõustuda lasta ja seda Eestisse kandma tulla, pole hetkel teada. Kuid vähemalt osa neist soovib ilmselt siiski kohtuprotsessiga lõpuni minna, lootuses, et süüdimõistev kohtuotsus kõrgemas kohtuastmes tühistatakse.

Välisministeerium kinnitas, et Eesti saatkond Indias on laevakaitsjatega pidevas kontaktis ning ministeerium annab neile infot ja aitab neid nii kohtuprotsessiga kui ka olmeküsimuste lahendamisega.

India Tamil Nadu osariigi politsei arreteeris piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget 2013. aasta 18. oktoobril. Laeva meeskonda kuulus 14 Eesti kodanikku. Detsembris esitati vahistatud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikult territoriaalvetesse sisenemises.