Lastehaigla lükkas 13-aastase tüdruku pikalt oodatud käeoperatsiooni ühepäevase hoiatusega jaanuari
Möödunud aastal batuudil raskelt kätt vigastanud teismelisel tüdrukul pidi sel teisipäeval olema operatsioon, et käe täielik motoorika võiks taastuda. Kuid vaid päev enne kokku lepitud operatsiooni teatas arst, et operatsioon on edasi lükatud jaanuari algusesse.
Selgub, et haigla on püüdnud aasta otsa haigekassat veenda, et rahastus püsiks varasemal tasemel, kuid haigekassa otsustas vaid mõne nädala eest, et rahastust ortopeediale siiski vähendatakse, mistõttu lükkas haigla plaanilised operatsioonid edasi.
Möödunud aasta juunis vigastas toona 12-aastane Annemai* batuudil hüpates oma vasakut kätt. Vigastus oli sedavõrd ränk, et lapsele tehti Tallinna lastehaiglas mitu operatsiooni. Traadid võeti välja augustis. Tüdruk käis füsioterapeudi juures, kes aga detsembris nentis, et üksnes võimlemisega kätt korda ei saa. Vigastatud käe tõttu ei saa tüdruk seda normaalselt liigutada, näiteks patsikummi pähe panemine ei tule kõne alla, sest käsi küünarnukist nii palju ei paindu.
Arst lubas muudkui teiste tohtritega konsulteerida, kuid arenguid ei olnud. Ema lootis, et last opereeritakse kevadel, et käsi uueks õppeaastaks korda saaks. Nii aga ei sündinud. Alles tänavu septembris vaatas tüdruku üle teine Tallinna lastehaigla arst, kes imestas, kus laps sinnani oli, kuna on selge, et kätt on vaja uuesti opereerida.
Uus arst pani operatsiooniks kirja aja teisipäevaks, 15. novembriks. Ema, kellel on ka kolmekuune laps, korraldas nii, et vend saaks tüdrukuga haiglas olla. Kohale oli vaja sõita umbes 50 kilomeetri kauguselt. Kõik oli paigas, kuid esmaspäeval helistas operatsiooni tegema pidanud arst ja teatas, et rahaliste probleemide tõttu tuleb operatsioon uude aastasse edasi lükata ja uus operatsiooni aeg on 3. jaanuaril.
Ema oli teatest šokeeritud. Esiteks, kuidas on võimalik, et operatsiooni edasilükkamisest teatatakse vaid päev enne lõikust. „Mis siis, kui telefonimüüjate kartuses poleks võõrast numbrit vastu võtnud? Tütar oleks haiglasse läinud ja seal teada saanud, et operatsioon jääb ära?“ imestab ema. Samuti ei saa ta aru, miks operatsioon üldse edasi lükati.
Ta oli teatest ärritunud ja püüdis haiglast vastust saada, kuid kuulis selgituseks kummalisi lauseid, nagu „olete aasta oodanud, jaksate veel oodata“ ja „seoses valitsuse vahetumisega pole rahalisi vahendeid“. Kumbki neist ei ole loogiline: ootama pidi patsient vaid seetõttu, et ei saanud n-ö õige arsti jutule, ja valitsus … pole veel vahetunudki.
Tõenäolisem tundub, et küsimus on haigekassa eelarves, mis juba aasta keskel miinuses oli. See pole ka haruldus, et haigekassa raha aasta lõpus otsas on, kuid kas on eetiline sel põhjusel niigi edasi lükkunud ja pikalt oodatud operatsiooni veelgi edasi lükata?
Haigekassa ja haigla nägemused probleemi taustast lähevad aga lahku. Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg kinnitas Delfile, et haigekassa eelarve puudujääk operatsioonide edasilükkamisega seotud ei ole. Või vähemalt ei ole haigekassa haiglale ootamatult teada andnud, et raha on otsas.
„Haigekassa sõlmib raviasutusega ravi rahastamise lepingute mahud kalendriaastaks pooleaastase jaotusega,“ selgitas Hinsberg. Seega peaks haigla hästi teadma, kui palju haigekassa kuueks kuuks raha annab. „Lepingupartneril ehk tervishoiuteenuse osutajal on kohustus tagada lepinguperioodi vältel ravi stabiilne kättesaadavus. See tähendab, et raviasutus peab oma tööd nii planeerima, et ravi oleks kogu perioodi ehk poole aasta jooksul ühtselt kättesaadav,“ rõhutas Hinsberg.
Lastehaiglat aga hämmastab, et haigekassa käitub, nagu tuleks operatsioonide edasilükkamine neile ootamatult. Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts osutas, et haigekassa vähendas haigla rahalist lepingut ortopeedia erialal sel aastal varasemaga võrreldes 161 625 euro võrra, mis moodustab haigla tänavusest lepingust 12,6 protsenti.
Haigla tõstatas küsimuse laste ortopeedilise ravi kättesaadavuse halvenemise kohta Lutsu sõnul teravalt juba 2015. aasta lõpul ja kogu aasta on haigekassaga toimunud arutelud ortopeedia statsionaarse abi puuduliku rahastamise osas. Haigla ravis selle aja vältel lapsi tulenevalt nende terviseseisundi vajadusest. Lõplik vastus, et lepingumahtu ei suurendata, tuli haigekassast alles 21. oktoobril.
„Seda olukorras, kus elu meie ümber kallineb iga päevaga, lisaks areneb meditsiin väga kiiresti, kasutusele võetakse uuemaid ja paraku ka kallimaid ravimeetodeid,“ sõnas Luts. „Et peame arvestama ka ägedate traumade raviks vajamineva rahaga, siis kahjuks olime sunnitud nn plaanilise töö katkestama kuni uue lepinguperioodi saabumiseni.“
Haigekassa omakorda rõhutas, et kui plaanilist ravi lükatakse edasi, siis tuleb patsienti õigeaegselt informeerida, talle olukorda selgitada ja uus vastuvõtu- või protseduuriaeg pakkuda. Annemai arst küll selgitas, et tal on tulnud ka teisi operatsioone edasi lükata, ja pani tüdrukule kirja uue operatsiooniaja, kuid paraku kardavad nüüd ema ja tütar, et ehk helistatakse 2. jaanuaril uuesti ja lükatakse operatsioon taas edasi.
„Oleme nõus, et mure selle üle, kui arstiabi ei ole vajalikul hetkel kättesaadav, tekitab inimestes ebakindlust. Seepärast suhtume arstiabi kättesaadavusega seotud küsimuste lahendamisse väga tõsiselt,“ kinnitas Hinsberg ja sõnas, et haigekassa on pöördunud Tallinna lastehaigla poole, et uurida, miks on operatsioone edasi lükatud. Lastehaigla juhatuse esimees kinnitas aga, et haigekassa selle patsiendiga seoses lastehaigla poole pöördunud pole.
Praeguse olukorra mõjudest rääkides nentis Luts, et ravijärjekorras olemine on alati emotsionaalselt üsna raske, kuid laste puhul lisandub asjaolu, et nende nn plaaniline ravi on aegkriitiline. „Kui õige aeg raviks mööda lasta, võivad tagajärjed olla üsna traagilised sellele indiviidile, aga pikemas perspektiivis oluliselt koormavamad kogu ühiskonnale,“ rõhutas Luts.
Sama mure on ka Annemai emal. Tema teada on tavapärane, et kahe operatsiooni vahel on pooleaastane vahe, kuid kui operatsioon nüüd jaanuaris toimub, siis opereeritakse tüdruku kätt poolteist aastat pärast eelmist lõikust ehk umbes aasta jagu liiga hilja.
Haigla n-ö planeerimisvõimetust kommenteerides ütles Luts, et kui lähtuda ainult Exceli tabelist, siis saab tõesti väita, et lastehaigla on lepingumahtu mitteotstarbekalt kasutanud, kuivõrd seni on lapsi ravitud vastavalt nende haigusele ehk opereeritud siis, kui vaja. „Siiani ravi saanud lapsed on saanud ravi õigeaegselt. Excelit jälgides oleks osa seni ravitud lastest oma ravi siiani alles oodanud,“ osutas Luts.
„Me võime palli loopida ühest väravast teise, aga laste tervist see ei paranda,“ rõhutas Luts ja osutas, et tegelikult on igal tasandil tõdetud, et meditsiinis on terav rahaline kriis. „Ammu oleks juba aeg kõrgemal tasandil võtta seisukoht – mida ja kui palju meie käsutuses oleva raha eest tehakse – ja see ka avalikkusele välja öelda. See saab olla ainult administratiivne otsus, sest arstid ravivad haigeid nende tervislikust seisundist tulenevalt.“
* Nimi muudetud.
