Vahetustudeng Sloveenias: elad ühes hoones, võtme saad teisest, paberid kolmandast, sealt viid paberid...
Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmusega välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas kauged maad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma lugu jagab Eesti Maaülikoolis ökonoomikat ja ettevõtlust õppiv Grete Akenpärg. Grete sõitis Erasmus+ programmi toel õppima sama eiala Maribori ülikooli.
Paberimajandus on siin ikka väga "tasemel", ma pole siiamaani suutnud kõike ära organiseerida.
Ühiselamu
Elad ühes hoones, võtme saad teisest ja paberimajandus toimub kolmandas.
Paberimajanduse majast viid mingi paberi teise majja.
Pärast külastust omavalitsuses pean mingi paberi viima uuesti kolmandasse majja.
Teisest majast anti üks paber, mis tuleb täita ja viie päeva jooksul tagasi viia.
Kool
Viid pildi + dokumendid.
Viie päeva pärast tuli teavitus, et võid dokumentidele järgi tulla.
Saad arve, millele saad tasuda sulas kas pangas või postkontoris.
Viid ülikoolile tõestuse, et arve makstud.
Saad vastutasuks veel ümbrikuid.
Kunagi saabub õpilaskaart, millele järgi minna.
Toidukupongid
Registreerid online'is, aga pead minema ühte kontorisse, et asi toimima hakkaks.
SIM
Ostad ESN kontorist, aga raha laed toidupoest, mille registreerid hiljem telefoniga.
Omavalitsus
Sinna tuli viia umbes 3 erinevat täidetud ankeeti, foto, ID-koopia, Euroopa Ravikindlustuskaarti koopia jne.
Ränk…
Igatahes soovitati minna omavalitsusse end buddy'ga (kohalik tüüp, kes kõigile vahetusüliõpilastele määratud). Leppisime siis kohtumise kokku, et kui tulen enda instituudist, siis lähme teeme
dokumendid ära.
Buddy: Okei, on sul siis kõik asjad olemas?
Grete: Ma ei tea, ma ei võtnud väga midagi, kiireks läks hommikul. Mis meil vaja? Vaatame meilist.
Buddy: Okei, sul foto on endast?
Grete: Jah
Buddy: Okei, kas sul acceptance letter on?
Grete: Jah, aga originaal jäi küll Eestisse.
Buddy: Okei, ID ja raivkindlustuskaartist on koopiat vaja.
Grete: Olemas nad mul on ja kaasas ka, aga koopiad peame küll kuskil tegema.
Buddy: Okei, aga siis need kolm ankeeti, mis vaja täita... need on?
Grete: Ei, ma väga ei lugenud neid asju enne saabumist ehk ma ei printinud midagi.
Buddy: Okei, lähme käime mu koolist läbi ja teeme eeltöö ära.
Omavalitsuse kabinetis:
Teenindaja: Okei, selle EMŠO numbri võib hiljem tuua ta, kui ta seda
veel saanud ei ole. Aga acceptance letter'ist on küll originaali vaja.
Buddy: See on Eestis.
Teenindaja: Eestis?? Ta ei võtnud seda kaasa?
Buddy: Ei, tal on ainult koopia.
Teenindaja: Okei, aga siis peab ta sellele ülikoolist templid võtma. Ning siis oleks pilti veel vaja.
*Vaatan oma ümbrikusse ja kuidagi on mu Eestis tehtud neli pilti otsa saanud. Vaatasin Buddyle otsa vaikselt naeru kihistades*
Grete: Kuule, mul ei ole siiski endast pilti enam, ma ei vaadanud ümbrikusse.
Buddy: Sul ei ole?? Päriselt? See oli esimene asi, mis ma sinult küsisin.
Täna käisin siis pilti tegemas. Tegelt buddy hoiatas mind, et see on siin kallim kui Eestis (4pilti = 6€ ). Ma väga ei tahtnud oma buddy't uskuda, et siin kallim, sest näiteks suur kebab maksab 3€.
Leidsin sobiva koha pildistamiseks ning onuke ütles, et tunni aja pärast on pildid valmis. ÜKS TUND?! Eestis läks konkreetselt üks minut. Noh.. mis seal ikka. Ootasin juba huviga arve suurust, aga siiski – didn’t see that coming, sest need maksid 15€!
Samas sain neid nii palju, et kui keegi tahab mind enda rahakoti vahele naeratama, siis rõõm on minupoolne.
Või saab ülejäänud elu samade piltidega läbi?
