Külmakraadid ja lumi Eestisse saabunud sõjapõgenikke ei heiduta
Senised päevased 5-6 külmakraadi ei ole Eestisse saabunud pagulastele kuigi rasked üle elada olnud. Kõik sõjapõgenikud on varustatud soojade riiete ja eluasemega ning nii mõnelegi pole lumi ja mõned külmakraadid võõrad.
Endine Lääne maavanem, koos Haapsalu ettevõtja Koit Uusiga ettevõtte MTÜ Pagula asutanud Innar Mäesalu sõnul on mõnevõrra harjumatu lumi ja külm esimesele kahele Eestisse saabunud Süüria perele. Kolmas pere, kes on Iraagist, on lund ja kuuekraadist külma ka varem kogenud.
"Meil Haapsalus on kõik korras. Kõigile on muretsetud korralikud talveriided ning külm pole kellelgi. Lapsed tunnevad talvest ainult rõõmu, kelgutavad ja on isegi lund süüa proovinud. Elamised on ka kõigil soojad, nii, et nad kohanevad päris hästi talvega," sõnas Mäesalu.
Harju-Ristile saabunud Süüria põgenikeperel on samuti tänu paljude kohalike toetusele soojad riided olemas - kindad on käes ja mütsid peas. "Ahju kütmise õppisid nad kiiresti ära ja tänu sellele on ka tuba soe. Lumist talve peavad nad imeilusaks, lapsed on kelgutama õppinud ning tunnevad end suurepäraselt," rääkis EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats.
Lapsed käivad Laatsi sõnul kohalikus koolis ja lasteaias, ema-isa ootavad pikisilmi riigipoolset keeleõpet, et seejärel võimalikult pea tööle asuda.
Eesti Pagulasabi juhataja Eero Jansoni sõnul on Tartusse saabunud kolm peret ehk kümme inimest kvoodikava alusel, kuid põgenike koguarv on suurem, kui arvestada ka iseseisvalt saabunuid ja hiljem Vaost Tartusse kolinuid.
"Seni pole ilm suuremaid probleeme põhjustanud ning tugiisikud muretsevad ka selle pärast, et saabunud siin ilmastikule sobilikud riided ja jalatsid saaksid. Ostetakse ka second-hand poodidest või kasutatakse annetusi. Samas mõningaid inimesi hoiab külm ilm kindlasti rohkem toas kui mõni kuu tagasi," sõnas Janson.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna peaspetsialist Merit Vellemäe ütles, et Eesti on praeguseks vastu võtnud 77 inimest, kes on paigutatud elama Tallinnasse, Tartusse, Rakverre, Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse, Põlvasse, Keilasse, Türile, Padisele ja Kundasse. Täpsemalt elab Viljandis 6, Pärnus 2, Keilas 6, Tartus 10, Türil 3, Tallinnas 16, Padisel 4, Haapsalus 15, Põlvas 5, Kundas 5 ning Rakveres 5 sõjapõgenikku.
"Vastuvõetavatele sõjapõgenikele leitakse elukohad erinevates Eesti piirkondades. Elukohtade valikul eelistatakse omavalitsusi, kus on reaalne töö leidmise võimalus, juurdepääs avalikele teenustele jms. See kõik toimub jooksvalt ning seetõttu pole võimalik midagi täpselt ette ennustada," lisas Vellemäe.
Kokku on Eesti tänavu kaitse andnud 144 inimesele. Siseministeeriumi kinnitusel on kõik Euroopa Liidu rändekava alusel vastuvõetud inimesed endiselt Eestis (23-st Lätisse saabunud pagulasest, on 21 inimest juba Saksamaale lahkunud).
"EL rändekava alusel Eesti vastuvõetud inimestest keegi lahkunud ei ole. Kõigile vastuvõetud inimestele/peredele on määratud tugiisik, neile on tagatud eesti keele õpe ja nad on läbinud kohanemisprogrammi," ütles siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks septembrikuus Delfile. "Vastuvõetud inimeste seas on suur osa lapsi, kelle seast kõik kooliealised käivad koolis," rääkis Viks. Pagusaste tööturule sisenemist toetab Töötukassa.
2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse sai 78 inimest.
