"Ka mulle sellel päeval keegi ei helistanud ega soovinud õnne. Ma isegi ei teadnud, kellega pruugib ühendust võtta. Kas inimeste vahel on üldse enam ühendusi? Siis ma helistasin, ühele omal ajal väga lähedasele inimesele ja poliitilisele võitluskaaslasele, kes küll vahepeal oli Keskerakonnast Reformierakonda ülekolinud - helistasin Viljale," kirjutab Savisaar viidates Vilja Toomastile.
"Tema hääl kõlas kui mägede tagant. Ka Temale ei olnud keegi helistanud. Nii me leidsimegi teineteist üles. Lähemail päevil kutsun ta lõunale."

Viimastel aegadel on nende suhted olnud pehmelt öeldes jäised või oleks õigem öelda, et olematud. Küsimusele, kas nüüd minnaksegi lõunale ja suhted soojenevad, Vilja Toomast ohkab.

"Jah, ta helistas, aga ma seda suhtlemiseks küll ei nimetaks." Ilmselt Vilja Savisaarega tihedamalt lävima ei hakata. "Ma ei tahaks seda teemat üldse kommenteerida," märgib ta lõpetuseks.

Loe refereeritud artiklit Õhtulehest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena