Kodanik: poliitikud on süüdi, et linnastumise protsess aina jätkub
Kuidas see mehhanism siis töötab? Demokraatlikes maades võimule pürgivad või võimul juba olevad parteid, kes tahavad "meepoti" juurde saada või seal edasi olla, lubavad rahvale ikka paremat, kui neid valitakse või uuesti valitakse. Aga et oma lubadusi täita, ka sotsiaalsfääris, selleks on vaja raha.
Teadagi tuleb see põhiliselt maksudest, sest sellistel võimu juurde trügijatel pole tavaliselt aimu ja teadmisi, kuidas riik saaks raha enam teenima panda ka innovatsiooni abil ja seega konkurentsi eeliste kaudu maailmaturul.
Selgituseks: lisaraha, mis innovatsiooni kaudu saadakse, võimaldab vähendada maksukoormust maapiirkondades, mida tahetakse arendada ja seega pidurdada linnastumist.
Ettevõtjad aga rajavad oma ettevõtted sinna, kus on neil väiksemad tootmiskulud ja kvlifitseeritud tööjõu parem kättesaadavus. Mis mõttega peavad nad rajama oma ettevõtte kuhugi kolkasse, kui maksud on peaaegu samad või täiesti samad mis linnades ja tööjõudu tuleb otsida tikutulega, kulutused transpordile jne. on palju suuremad.
Kuna riigis võimu juurde pääsenud parteid peavad omi lubadusi täitma, siis pole neile oluline, kas ettevõte asub maal või linnas, peaasi, et makse laekub ja võimalikult palju. Lisaks keevitatakse juurde veel aktsiise.
Nii see mehhanism toimibki, inimesed lähevad linnadesse, kuna maal pole tööd, aga ettevõtjad ei tule maale töökohti looma, kuna siin on kulutused suured ja soodustused, kui neid üldse on, seda ei kompenseeri.
Seega on süüdlased poliitikud, et linnastumise protsess aina jätkub. Vale on seega ka Ratase pundi poliitika, kus vähendati makse ettevõtjate dividendidelt, olenemata sellest, kus ettevõte asub.
Põhisüüdlased demokraatiariikides on aga rahvas ise, kes selliseid poliitikuid valib ja kes ise tahab ka rohkem palukesi tagasi saada.
Tallinnas on kraanad jälle tihedalt püsti. Ehitus käib, aga teisel pool Eestit külad tühjenevad ja majad kukuvad kokku, sest omanikud on surnud, lapsed läinud ja ostjaid pole.
Meele teeb veidi rõõmsamaks, kui näed mõnda maja, mida on kõpitsetud ja ümbrus korrastatud. Kuid vaevalt, et siia tagasi elama tullakse, kui muutusi ei toimu.
