DELFI FOTOD ja VIDEO: Konju kitsefarmi juhatusest taanduv Martin Repinski: mis põhjusel ma peaksin ministrikohalt tagasi astuma?
Uus maaeluminister Martin Repinski andis täna maaeluministeeriumis pressibriifingu, kus vastas Konju kitsefarmiga seotud küsimustele. Ta süüdistas probleemides ennast, kuna ei usaldanud tegevjuhti ega andnud talle juhtimist üle, ja justkui samuti ennast, et ei suutnud kohe õiget tegevjuhti valida. Vastuolude kohta töötajate arvus ja palgaandmetes Repinskil selgitusi polnud.
Repinski rääkis pressikonverentsil, et ta on olnud oma ettevõtete, seal hulgas Konju kitsefarmi aktiivsest juhtimisest eemal enam kui kaks aastat. Ta selgitas, et esmalt ehitas ta 2-3 kuud üles Konju talupoodi Tallinnas, seejärel tulid valimised ja riigikokku minek 2015. aastal. „Kahjuks on mind Konjus olnud selle aja jooksul väga vähe,“ lausus Repinski.
Samas ei andnud Repinski enda sõnul juhtimist õigel hetkel täielikult üle, vaid püüdis sellega jätkata. Seetõttu tekkis tema hinnangul ka töötajatel ja partneritel ootus, et just Repinski peaks nendega kõige enam suhtlema. Kuna aga Repinski näiteks riigikogu istungil olles partnerite ja töötajate kõnesid vastu ei võtnud ega neile ka hiljem tagasi helistanud, siis ei saanud probleemid lahendust, vaid kuhjusid.
Maaeluminister teatas pressikonverentsil, et ta on otsustanud end nüüdsest Konju talu ja teiste ettevõtete, seal hulgas mittetulundusühingute juhatustest taandada. „Osalus jääb alles, aga juhtimisega ei hakka enam üldse tegelema,“ lausus Repinski.
Tegevjuht, kes ei oskagi külvata, heina teha, lüpsta ja müüa
Ühelt poolt võttis Repinski seega vastutuse enda peale, kuid teisalt viskas kriitikanooli ka tegevjuhi suunas. Ta pidas enda süüks seda, et eeldas, et tema järel ettevõtet juhtivad inimesed oskavad sama detailselt kui tema silo teha, loomi sööta, lüpsta, tooteid pakendada ja neid müüa. „Kui mina ei ole suutnud õigeid inimesi valida või õpetada, siis saan aru, et see vastutus on minu peal,“ lausus Repinski. Ühtlasi viitas ta, et senine tegevjuht lahkub. „Uuel juhil on plaanis muudatused.“
Peale iseenda ja tegevjuhi on ettevõtte makseraskuste taga ministri sõnul ka olukord põllumajandusettevõtetes üldiselt, sest finantsraskused on neis tema kinnitusel täiesti tavapärased. „Põllumeestel on raske, eriti neil, kes tegelevad lehmapiima tootmisega. Aga sektori hinnalangus on ka meid mõjutanud,“ sõnas Repinski.
Praegugi on ettevõttel võlgnevusi, kuid Repinski kinnitusel saavad need kõik hiljemalt veebruariks tasutud. Hiljem osutas Repinski, et veebruar on aeg, mil makstakse toetusi. Osa võlgnevusi on jäänud aga ka toetuste laekudes tasumata. „Meil on olnud ja on võlgnevusi, mis on olnud rohkem kui aasta aega maksmata,“ nentis Repinski. Et sellest on tekkinud probleemid, on Repinski sõnul selle süü, et inimestega pole piisavalt suheldud.
Kui palju saavad teie töötajad palka?
Repinski sõnas, et tema ettevõttes töötab umbes kümme inimest, kuid miks on sel juhul palgaaruandes kirjas, et novembris sai palka kolm inimest, ei osanud Repinski öelda. See küsimus peaks tema sõnul suunatud olema raamatupidajale. Samas polnud ta nõus raamatupidaja või sellega tegeleva ettevõtte nime avaldama.
Minister kinnitas, et ta ei ole töötajatele maksnud vähem kui miinimumpalka, sest see pole seadusega lubatud. Kui palju aga töötajatele palka maksti ja miks töötajad väidavad, et palga maksmisega on pidevalt probleeme, Repinski kommenteerida ei osanud. Ta lausus, et ettevõtte juht ei peagi kõige nii täpselt teadma. „Detailides ma ei tea, mis ettevõttes toimub. Mida suurem ettevõte, seda vähem püramiidi tipus olev juht teab detaile tööliste, toodangu või partnerite kohta,“ sõnas Repinski, kes võrdles end Eesti Energia juhiga. Kui ajakirjanik märkis, et Konju farmis töötab kümme inimest ja see pole võrreldav Eesti Energiaga, sõnas Repinski, et ajakirjanikul on õigus nii arvata, kuid ta on enda hinnangul juhatuse liikme kohta piisavalt kursis.
Hollandi juust: osalt degusteerimiseks, teisalt eratellijatele
Hollandist tellitud juustu pole Repinski kinnitusel Konju sildi all ega Eesti poodides müüdud. „Kui olid üksikud tellijad, siis nad teadsid sellest, et tooraine on Hollandist, nad arvestasid ja olid sellega nõus,“ kinnitas Repinski. Kellele ta Hollandist tellitud juustu müüs, Repinski ei avaldanud. Ta sedastas, et nagu ta peab ministrina hoidma riigisaladust, peab ta ettevõtjana hoidma ärisaladust.
Vastuolu varem antud kahe vastuse vahel Hollandist tellitud juustu kohta selgitades ütles Repinski, et kui ta oli Delfi küsimusele vastanud, sai ta hiljem aru, et küsimus oli teise Hollandist toodud juustulaari kohta. Nimelt toodi sealt juustu tema kinnitusel nii selleks, et toda tellitud juustu degusteerida ja kaaluda selle Konju talu sortimenti lisamist, kui ka eratellijatele.
„Ma olen ministrina käitunud alati korrektselt“
Enda sobivuses maaeluministri kohale Repinski ei kahtle. „Mis põhjusel ma peaksin tagasi astuma, kui olen ministrina käitunud alati korrektselt,“ lausus kaks päeva ministriametis olnud Repinski. Ta osutas, et on ettevõtjana küll vigu teinud, kuid sõnas, et pole petnud näiteks PRIA rahaga.
Kui ajakirjanik uuris, kuidas suudab Repinski juhtida ministeeriumi, kui ta ei suuda isegi hoomata seda, kui palju ta endale ja oma töötajatele palka maksab, vastas Repinski, et ühe ettevõtja ründamine ajakirjandusveergudel võib kaasa tuua selle, et noored ei julge ettevõtlusega alustada.
Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Delfi ja teised meediaväljaanded on kajastanud mitmeid Repinski firmadega seotud probleeme. Täna märkis veterinaar- ja toiduamet (VTA), et viimase kahe aasta jooksul on tuvastatud 30 nõuete rikkumist. Eile selgitas tööinspektsioon, et töötajad on seoses Konju Kitsefarm OÜ-ga pöördunud viimase kolme aasta jooksul tööinspektsiooni poole kolmel korral, et nõuda sisse oma palka.
Võrumaal kitsepidamisega tegeleva Andri-Peedo talu noorperenaise Linda Paju sõnul on kitsekasvatajate ringkonnis varemgi levinud kuuldusi, et Konju talus ei pruugi kõik olla nii, nagu näib. Pajo sõnul tegi Andri-Peedo talu mõni aasta tagasi mitu korda väiksema kitsekarjaga pea sama palju käivet kui Repinski talu. See näib viitavat Konju talu segastele rahaasjadele ja mustale palgamaksmisele.
Eesti Ekspress kirjutas, et Repinski on oma töötajatele palgaraha võlgu jäänud ja töötajad võtavad palka ise kassast sularahas. Repinskiga seotud ettevõtete majandusaasta aruannetest jääb mulje, nagu maksaks Repinski töötajatele vähem, kui seadus ette näeb. Möödunud aastal töötas ettevõtetes 12 inimest, kelle kuu keskmiseks palgaks kujunes 357 eurot, kuigi miinimumpalk oli 390 eurot.
