Meditsiinitudengid ja nende lähedased: kas elan vanemate rahakotil või töötan öösiti ning kaotan igasuguse järelejäänud vaimse tervise
"Olen 4. kursuse tudeng, 23-aastane, õpin kliinilises õppes arstiks. Koormus on suur, tahan häid tulemusi saada ja mõnikord öösel magada - tööle minna on mõeldamatu. Nädalavahetuseti valveid teha on üks asi, aga paarisaja euroga üüri ja kommunaale ju ei maksa. Kui kahe aasta pärast praktikal olen, on mu vanuseks 25, kusjuures olen üks noorematest, sest astusin teaduskonda otse pärast keskkooli. Kas on normaalne, et praktiseerin täiskohaga, selle eest tasu ei saa ning elan endiselt vanemate rahakotil? Absoluutselt ei ole mitte mingit igatsust minna üle lahe võõraid inimesi ravima, aga Eestisse jäädes on mul valida, kas elan vanemate rahakotil või töötan öösiti ning kaotan igasuguse järelejäänud vaimse tervise. Kumbi valik pole ahvatlev."
"6. kursuse tudengi praktika tasu: 50+ eurot tunnis. Valvete pikkus 8-24h. Kuna tehakse tööd tavaliselt suviti, siis ka maksumäär on oluliselt madalam, ehk 500 eurot päevas on täitsa reaalne. Kui sa ei oska ennast müüa, siis sulle väga üle 30 euro tunnis ei maksa keegi, põhjaregioonis on üldarsti palk umbes 20000 eurot, millest veidi alla 10 000 saad kätte. Tipp-kirurgide/eriarstide palgad on teisest maailmast."
"Alates 4ndast kursusest võiks arstitudengitele praktika ajal ikkagi meditsiiniõe palga maksta. Suvel ei saa ju stippi ka mitte."
"Arsti isana võin küll öelda, et jah, juba mingi neljanda kursuse aeg käis mingi valges kitlis tädi kõik tudengid läbi ja sõlmis eellepingud Soome tööle värbamiseks. Günekoloogi eriala valinud tütar aga töötab oma kursusekaaslasest elukaaslasega Eestis ja pole kuulda olnud, et tahaksid siit jalga lasta. Ehkki vahest kurdab, et tihe graafik oma öiste valvetega, isegi vanematekodus käia pole mahti. Potentsiaalne väimees uroloogina aga sebib üle Eesti. Minu õde aga läks küll Soome medõena tööle, sest selles valdkonnas on siinne palk ikka väga niru ja pangalaenu sellega küll maksta ei suuda. Polnud erilisi valikuid, kui tahad end inimesena tunda. Üle 35 aasta juba seda ametit pidanuna ikka mingit erilist perspektiivi ei teki ja minek on kahjuks paljudel."
"Soomes arstitudengil jääb muidugi suu lahti kui esimene palk kolksatab pangaarvele. Varsti aga tajub, et Soomes nõutakse kvaliteetset tööd ja head keelt. Nõutakse kõike seda, mida arstiks olemine nõuab. Soome patsient teab tervisest rohkem kui eesti patsient. Eesti ülikoolist tulnud noor arst, kes läbi ei löö, tuleb Eestisse tagasi. Teised ei tule. Töökorraldus, sise-, ja välistäiendused on vabad kõigile ja suhtlus midagi muud kui väikeses Eestis. 40 aastat tegi Eestis järjepidevuse katkemise ja töökultuuri muutumise. Suur vahe on selles, kuidas vanem arst või kolleeg õpetab õhinal nooremat kolleegi. Kellelgi pole hirmu, et keegi saab sinust paremaks. Eesmärk on patsiendi terveks tegemine mitte oma saba imetlemine."
"Tõsi see on, et tublid eesti arstid Soome kolivad. Kuna ma ise tulin Soome tööle neli aastat tagasi ja minu töö puutub suuresti kokku Soome raviasutustega, siis pea igas haiglas olen kokku puutunud eesti arstide-õdedega. Kõik, kellega olen rääkinud, siis enamus neist plaanivad siia jääda. Igati arusaadav!"
