Ringkonnakohus jättis eluaegse vangi trellide taha

Tartu ringkonnakohus ei vabastanud vanglast kahe mõrva ning muude raskete kuritegude eest eluaegse vangistuse saanud Oleg Pjatnitskit (57), kuna tema puhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid praegu tema ennetähtaegset vabastamist.

"Lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub riigi vastutusest rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest ning antud juhul riivaks Pjatnitski ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet," ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERRi uudisteportaalile.

Oktoobri lõpus märkis Tartu maakohus, et kuigi seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 30 aasta pikkuse vangistuse kandmist, siis praeguseks üle 33 aasta vangis olnud Pjatnitski puhul oleks see ennatlik.

Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.

Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.

1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.

Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.

2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.