Kohtla kaevandusmuuseumis hakkas vesi eile alanema
Endise Kohtla kaevanduse stollisuue oli reede pärastlõunal poolest saati vee all ja vett pulbitses kaitseks ehitatud tammi külgedelt aina juurde. Kaadurikambris oli kahemeetrine veekiht ning parasjagu ühendati voolikuid lisaks renditud pumba külge, et väljapumbatava vee kogust suurendada ja see ühtlasi muuseumist kaugemale juhtida, kirjutab Põhjarannik.
Reede hommikuks oli vee pealevool kaevandusmuuseumi direktor Andres Kraasi hinnangul pisut vähenenud ning pärastlõunal oli juba märgata ka veetaseme alanemist. Oma kolmele pumbale lisaks renditud kaks pumpa − üks maa alla appi, teine maa peale vett kaugemale pumpama − polnud selleks ajaks veel jõudnud mõju avaldada.
Kraasi sõnul oli pumpadega küll pisut probleeme, ent need lahendati kiiresti. “Uus pump hakkas vibreerima − aga töötas ikka edasi −, Eesti Energiast tuldi kohe appi ja tehti asi korda. Ühe vana pumba asemele tõi VKG laenuks enda oma ja paigaldas selle väga kiiresti, nii et sisuliselt pumpade töös vahet ei olnud. Lihtsalt vesi pressis nii tugevalt peale ja kuna maa on ümberringi vett täis, voolab välja pumbatu taas tagasi.”
Kraas usub, et vee vähenev pealetung, reedel tööle hakanud lisapumbad ja ilmaprognoosi järgi ka külmemaks muutuv ilm muudavad olukorra muuseumis lähipäevil taas normaalseks.
Delfi kirjutas eelmisel reedel, et Kohtla kaevandusmuuseumis taanduma hakanud uputus muutus ööga erakordselt suureks ja väidetavalt on suurveega hädas kogu piirkond. Kaevandusmuuseumis oli töötajatel viimastel päevadel olnud käed-jalad tööd täis, kuna lume sulamise ja looduse eripära tõttu tekkis seal maa-alune uputus. Kohtla kaevandusmuuseumi direktor Andres Kraas küll möönis, et uputus neil oli, aga eilse seisuga oli see taandumas.
"Teate, täna (reedel - toim) on aga asjalood hoopis teised ja toimumas on midagi erkordset," ütles Kraas täna uuesti Delfiga ühendust võttes. Nimelt on vahepeal maha sadanud vihma ja piirkonnas valitsevate eripärade tõttu Kraasi sõnul muuseumi maa-alused osad mitmesaja meetri ulatuses uppumas. Samuti on muuseumijuhi teada kogu vesikonnas, ehk ka ümberkaudsetel majadel ja piirkondadel suurveega probleeme.
"Vesi tungib lausa maa alt peale. Suurim mure on ikka see Aidu karjäär, kust vesi meile kaela tuleb ja ka Purtse jõgi voolab seda ühendavasse kanalisse juurde," selgitas Kraas ja rõhutas korduvalt, et midagi sellist pole ta ennem piirkonnas näinud.
"Meil on küll väiksemaid uputusi olnud, aga mitte midagi nii suurt," lisas ta. Muuseum ise on küll lahti, aga maa-alustesse osadesse ja kaevanduse rongiga sõitma inimesi ei viida.
