Külapoe müüja alkoholi hinna tõstmisest: päevapalga eest paar pudelit, veidi hamba alla ja see ongi meie peamine kassa

Vaadates eelmisel nädalal Mihkel Raua saadet tuli lausa ahastus peale. Issand, kui sinisilmsed võivad olla meie poliitikud. Nimelt töötan ise ühes maapoes müüjana ja näen, mis tegelikult toimub.

Esiteks, ega rahval seda raha nüüd ka nii meeletult pole, et tõstame aga aktsiise ja hindasid, küll nad ostavad. Kahjuks nii see küll ei ole. Kui nüüd lahja alkoholi ja sigaretide hinnad tõusevad, siis ähvardab paljusid väikseid maapoode sulgemine, sest ainult toiduainete müügist ära ei ela.

Meil on lähima suure keskuseni, kus on olemas kõik suured kauplusteketid, oma paarkümmend kilomeetrit. Rahvas käibki sealt ostmas. Piimapaki ja leivapätsi pärast loomulikult ta ei sõida seda maad maha, aga suuremad ostud tehakse kindlasti mujal. Tuleb see väsinud kohalik "eliit" õhtul juhutöödelt ja võtab oma päevapalga eest paar "pommi" ja veidi hamba alla ning paki suitsu. See ongi meie peamine kassa.

Müüme nädalas terve aluse Bocki, aga kui hind tõuseb, ega siis mehed rohkem palka ei saa. Maal tegutsevad ettevõtjad ei ole nii rikkad, et sellise hinnaralliga kaasa joosta. Paljud praegused poliitikud ei tea Gorba aegadest midagi. Neid polnud veel olemaski või sibasid põlvpükstes ringi. Kui palju liikus salaalkoholi ja sigarette. Kui palju oli igasuguseid mürgistusjuhtumeid.

Kas tahetakse seda kõike korrata? Rahvas on ju leidlik. Juba nii mõnigi varub endale õlletegemise vahendeid. Mõni harib maad, et järgmine aasta otra kasvatama hakata. Kust siis need miljonid riigikassasse tulevad?

Kui surevad välja maapoed, hääbub ka elu maal. Kallid poliitikud, võtke eest roosad prillid ja laskuge pehmete pilvede pealt maa peale. Ka vahva sõdur Šveik on öelnud, et see valitsus, kes õlle hinda tõstab, ei püsi kaua.