Prügi otse terviserajale: prügihunniku ümber vedeles personaalseid kirju, dokumente ja arveid, oodata võib rahatrahv kuni 3200 eurot

"Ei ole kunagi aru saanud inimestest kes tassivad meelega oma prügi keset rohelist ja ilusat loodust. Antud kodanik on otsustanud enda prügi tassida keset Viimsi terviseradu kuuskede vahele. ning samuti on sama kodaniku äriühing registreeritud lähedalolevale aadressile, seega on väga ebatõenäoline, et tegu on mõne kolmanda osapoolega. Väga vastik," kirjutati eelmise nädala lõpus Märgatud: TALLINN'as grupis.

Viimsi valla kommunikatsiooni- ja arendusjuht Liia Ringo kinnitas, et nemad said juhtumist teada neljapäeva hommikul. "Alustame väärteomenetluse ja selgitame välja, kas tegemist on Viimsi elanikuga ning kuidas nimetatud isikute dokumendid ja jäätmed metsa alla said. Jäätmete likvideerimiseks alustatakse haldusmenetlus," selgitas Ringo.

Jäätmeseadus § 120 sätestab, et jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (trahviühik on 4 eurot). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

"Inimeste õiguskuulekus ja -teadmised on erinevad. Enamik kodanikest siiski teab, et jäätmeid tuleb käidelda vastavalt nõuetele ning loodus ei ole koht nende ladestamiseks. Tänu sellistele õiguskuulekatele kodanikele jõuavad teate ebaseaduslikest jäätmete ladestamistest meieni," on Ringo tänulik, et inimesed väärtegusid märkavad ja nendest teada annavad.

Kui uurisime ka Tallinna Keskkonnaametist, kui tihti nemad selliseid kaebusi või vihjeid saavad, siis Tallinna linnas esitatakse kaebusi ebaseadusliku jäätmete ladestamise kohta üsna tihti, suurusjärgus 5-6 kaebust ühes kuus.

Keskmisest enam tuleb neid kevadeti peale lume sulamist. Kodanike poolt esitatakse kaebusi nii Tallinna Keskkonnaametile kui ka MUPO-le, kuid väärteomenetlust viib Tallinna linnas läbi MUPO, seega sarnased juhtumid edastame üldjuhul menetlemiseks neile. Tallinna Keskkonnaamet teeb vajadusel ettekirjutuse jäätmete koristamiseks. Kui prügistaja jääb tabamata, siis koristab jäätmed linnaosavalitsus.

"Ka Tallinnas tuleb ette sarnaseid juhtumeid nagu Rohuneemes, kus on ladestatud jäätmete põhjal võimalik mõne arve või muu dokumendi põhjal kindlaks teha mõni isik. Sellisel juhul uuritakse tema käest, et kuidas talle kuuluvad jäätmed loodusesse said. Alati ei ole prügistajaks tuvastatud isik ise. Näiteks on ette tulnud juhtumeid, kus jäätmed on metsa viinud koristusfirma. Teise näitena võib tuua juhtumi, kus jäätmete põhjal oli võimalik kindlaks teha, et need kuuluvad juba mitu aastat tagasi surnud isikule. Menetluse käigus selgus, et prügistajaks oli pärija," rääkis Tallinna Keskkonnaameti Heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark.

"Elanikud peaksid olema tähelepanelikud, kellele oma jäätmeid üle antakse. Seaduse järgi saab karistada iga isikut ka jäätmete käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule. Seega kui leiate näiteks kortermaja liftist kuulutuse, kus reklaamitakse tasuta külmkapi äravedu, siis ei pruugi tegemist olla seadusliku tegevusega ning jäätmed võivad jõuda kokkuvõttes metsa alla," ärgitab Mark pürgiveofirma tausta kontrollimisele.

Tallinna linnas on alustatud mitmeid menetlusi ka Facebookist pärineva info põhjal. Mõned elanikud postitavad Facebooki pilte prügistajatest, kuid ei teata sellest Tallinna Keskkonnaametile või MUPOle. Sellisel juhul on ametnikud info ka ise üles leidnud.