Ladõnskaja: venekeelsetes meediakanalites ilmub ekslik info eesti keele nõuete leevendamisest vene koolides
Venekeelsetes meediakanalites levivad kuuldused, justkui hakkab hiljuti ametisse astunud Keskerakonna juhitud valitsus vene koolides eesti keeles õpetamise osas järeleandmisi tegema. See tekitab segadust ja ei peegelda reaalset valitsusleppe sisu, selgitab IRL-i kuuluv riigikogu kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja.
"Panin tähele, et erinevates meediakanalites, eriti venekeelsetes, ilmub ekslik informatsioon justkui nn vene koolides toimuks eesti keeles õpetamise osas leevendamine. Informatsioon, et äsja ametisse astunud valitsus on valmis keelenõudeid pehmendama, tekitab segadust ja ei peegelda reaalset kokkulepet uute koalitsioonipartnerite vahel," selgitas Viktoria Ladõnskaja.
"Osalesin ka ise läbirääkimistel ja võin kinnitada, et tagasipööret olemasolevalt 60/40 süsteemilt isegi ei käsitletud. See printsiip, et 60% tundidest toimub eesti keeles ja 40% vene keeles jääb koolides kehtima ka edaspidi," lisas parlamendisaadik.
Ladõnskaja tõi välja, et kolm erinevate maailmavaadetega erakonda leppisid kokku kahes põhimõttelises probleemis:
- Esiteks nõustusid IRL, Keskerakond ja sotsid, et olemasolev olukord Eestis, mis puudutab lõimumist ja vene koolide üleminekut eesti keelele, ei ole rahuldav. Meil on olemas koolid, kes on saanud suurepäraselt hakkama, aga on olemas ka koole, kes teevad "potjomkinit" ehk siis raporteerivad, et kõik on parimas korras, kuid reaalset ei suudeta tagada kvaliteetset ainetundide andmist eesti keeles.
- Teiseks tõdesid kolm erakonda, et nii õpilase kui ka riigi huvides on tagada gümnaasiumi lõpetajale eesti keele tase, mis võimaldaks tal ilma probleemideta jätkata oma haridusteed Eesti ülikoolides või siis ilma probleemideta leida endale rakendust tööturul. Seepärast oli läbirääkimistel erilise tähelepanu all küsimus, kuidas lahendada õpetajate nappuse probleem mitmekeelsetes koolides ja vaadata kriitiliselt üle olemasolevad õppematerjalid lastele.
Ühiseks eesmärgiks on pakkuda gümnasistidele kvaliteetset haridust ning head eesti keele oskust.
Järgnevalt kirjeldab parlamendisaadik Viktoria Ladõnskaja, mida kujutab endast plaanitav pilootprogramm üksikutes koolides ning mida üldse tähendab tähendab 60/40 süsteem koolihariduses:
Vaatame eesti keeles õpetamist kui koolis antavat testülesannet: meil on olemas "antud", on olemas "leitav" ja isegi "oodatav vastus". Küsimus on: milline on parim lahendustee? Ja just sellepärast leppisime kokku pilootprojektis, mis rakendub üksikutes koolides.
Koalitsioonilepingus on konkreetselt kirjas: "Käivitame pilootprogrammi, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme".
Selles punktis on mitmed võtmesõnad. Esimene neist "pedagoogiliselt põhjendatud", teine "gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega" ja kolmandana "eesti keele C1-tase". See tähendab, et üksikud koolid võivad taotleda ja saada pedagoogiliselt põhjendatud juhtudel võimaluse eranditeks. Samas võetakse kohustus, et nende koolide lõpetajad näitavad paremat keeleomandamise tulemust võrreldes teiste vene keelsete koolidega. Selleks tulemuseks on C1-tase. Järgmine tase sellest on juba C2, mis tähendab emakeelt, nii et see on tõsine kohustus, mis nende koolide poolt võetakse.
Me leppisime kokku, et vene kooli vilistlane peaks tundma ennast eesti keeles vabalt ja selleks katsetame nüüd ka teisi meetodeid nagu eelpool kirjeldatud pilootprogramm.
Põhimõte, et eesti keel oleks kergemini kättesaadav ja omandatav vene keelt kõneletavatele, läbib ka teisi koalitsioonilepingu peatükke. Näiteks:
• Seame riiklikuks prioriteediks lasteaias eesti keele õppe kvaliteedi tõusu, tagades selleks vajalikud õppevahendid ja lasteaiaõpetajate täiendkoolituse (punkt 4.2),
• Seame riiklikuks prioriteediks lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppekeskustes eesti keele õppe kvaliteedi tõusu, tagades selleks vajalikud õppevahendid ja õpetajate täiendkoolituse (punkt 6.2).
Eilses Eesti Päevalehes on välja toodud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti väited Venemaalt pärit rahvusvahelisele uudisteagentuurile Interfax, kus ta lubab, et uus, Keskerakonna juhitav valitsus on valmis pehmendama venekeelsetele gümnaasiumitele kehtivaid rangeid keelenõudeid. "Meie lubadus on ühest küljest säilitada venekeelne gümnaasiumiõpe, aga samal ajal korraldada kõrgemal tasemel eesti keele õpe," ütles Kõlvart kommentaaris, avaldades lootust, et uus valitsus on valmis koolide, hoolekogude ja kohalike omavalitsuste palved eraldi läbi vaatama.
