Lugeja: eestlased peaksid juutidest eeskuju võtma

Kui juudid pärast II maailmasõda oma riigi lõid, pidasid nad riiklikul tasandil oluliseks, et nad ise ei muutuks kunagi nendeks, kes põhjustavad samasuguseid kannatusi teistele. Eestlased, kelle minevik on samuti üsna kannatusterohke, võiks neist eeskuju võtta.

Israelis on kaks riigikeelt ja enamus araablastest, keda Israelis võid kohata, on silmnähtavalt õnnelikud ja rahul. Juudid ei ahista kohalikke araablasi ei keelenõudega ega halvusta neid etnilise kuulumise pärast, ehkki 20. sajandi jooksul on olnud neil araablastega rohkem kui üks sõjaline kokkupõrge. Kuigi küsimus, kumb rahvusrühm on Israeli territooriumil põlisrahvas, on keeruline, siis eitada ei saa seda kummagi puhul. 1000 aastat tagasi elasid Israelis juudid, aga ka araablased on seal elanud kaua. Olulisem on pigem küsimus, kuidas käitusid juudid araablastega, saavutades seadusliku võimu sel territooriumil.

Eesti ei ole kuigi hästi toime tulnud olukorraga, kus tuleb hallata rahvast, kellest ligi kolmandik on venekeelsed. Oma pimedas rahvusluses oleme neile peale surunud oma keelt ja samas hingepõhjas eelkõige soovinud, et nad lahkuks. Kuid selge on see, et venelasest eestlast ei tee ega tohigi teha. Kõige hullem inimhulk, mis olla saab, on assimileeritud juurteta mass. Ilma kultuurita, ilma rahvusta, ilma eeskujudeta. On kuritegu sundida venelast olema eestlane. Pealegi, me ei aktsepteeriks neid niikuinii, isegi kui nad loobuks oma rahvuslikust identiteedist ja keelest. Nad ei oleks ikka peast piisavalt sinimustvalged. Sama selge on see, et ära nad ka ei lähe. Suurem osa praeguseid eestivenelasi on siin sündinud ja peavad Eestit oma koduks. Isegi põliskodumaaks, mis ei olegi väga ebaloogiline mõte, arvestades, et Eesti territoorium on ajaloo vältel olnud nii Vene tsaaririigi kui ka nõukogude liidu osa.

Aastaid tagasi püüdsin ühendust saada Eestis tegutsevate vähemusrahvaste organisatsioonidega. Ei õnnestunud, sest nad olid tõrjuvad ja pelglikud. Ma arvan, et Eestis on vastik olla vähemusrahvus. Isegi kõige suurem vähemusrahvus.

Me tahame venelastelt võtta nende omakeelsed koolid. Me tahame neilt võtta kogu kultuuri, hävitada Eestis elavate venelaste identiteedi. Aga mida me neist siis tahame? Kes me tahame, et nad oleksid?

Eesti vähemusrahvaste identiteeti õõnestades ei saavuta me midagi head. Peaksime püüdma pigem luua riigi, kus on hea elada rahvusest sõltumata. Selge on see, et eesti keele ja kultuuri säilimine on Eesti poliitika prioriteet ja selles järeleandmisi ei saa teha. Kuid teiste keelte aktsepteerimine eesti keele kõrval näitab pigem meie tugevust.