Juske soovib esimesele eestlasest Tallinna linnapeale ja tema abikaasale rajada mälestusmärki
Ajalooõpetaja ja Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Jaak Juske esitas ettepaneku, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks rajada Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks mälestusmärk esimesele eestlasest Tallinna linnapeale Voldemar Lenderile ja tema haridustegelasest abikaasale Elfriedele.
"Esimese eestlasest Tallinna linnapea Voldemar Lenderi panus Eesti ja pealinna arengusse on hindamatu. Tema ametisoleku aja jooksul, aastatel 1906-1913, kasvas linna elanikkond hooksalt seoses uute suurte tööstusettevõtete rajamisega. Seetõttu vajas Tallinn ka suurel hulgal uusi maju ning tolleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime," selgitas Juske.
Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja. Algselt olid need kahekorruselised, sümmeetrilise fassaadiga, lihtsate ja väikeste korteritega. „Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks,“ märkis Juske.
"Ka Voldemar Lenderi abikaasal Elfriede Lenderil on Eesti ajaloos oluline roll. Tema eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus," sõnas Juske.
Juske tegi ettepaneku kaaluda mälestusmärki asupaigana kas Politseiaia või Falgi parki.
