USA kujundab Venemaa sõjalisele ohule vastu seismiseks ümber oma eelarvet
„Venemaa on Ühendriikidele oht number üks. Meil on mitmeid ohte, millega me tegeleme, aga Venemaa võib olla, tuumaaspekti tõttu, Ühendriikidele eksistentsiaalne oht,“ ütles õhujõudude minister Deborah James Reagani riigikaitsefoorumil Reutersile antud intervjuus.
Kasvavat muret Venemaa üha agressiivsema käitumise üle väljendasid laupäeval James, mereväeoperatsioonide ülem, admiral John Richardson ja Pentagoni relvaostude ülem Frank Kendall.
Kendall ütles, et USA poliitika on olnud keskendunud ohtudele Aasia-Vaikse ookeani regioonis ja Lähis-Idas, kuid on nüüd keskendunud rohkem Venemaale. „Nende käitumine on pannud meid … ümber mõtestama võimekuste tasakaalu, mida me vajame,“ ütles Kendall.
Ükski ametnikest ei avaldanud üksikasju, kuidas need mured mõjutavad 2018. aasta eelarvealaseid taotlusi, kuid riigikaitseametnikud on viidanud vajadusele keskenduda sellistele valdkondadele nagu küberjulgeolek, kosmos, tuumavõimekused ja raketikaitse, kus Venemaa on viimastel aastatel uusi võimekusi välja töötanud.
USA staabiülemate komitee esimees, merejalaväe kindral Joseph Dunford rääkis konverentsil, et Venemaa eesmärk on astuda vastu NATO-le, õõnestada selle usutavust ja piirata USA sõjaväe võimet kasutada jõudu üle maailma.
„Nad tegutsevad sagedusega ja kohtades, mida me pole näinud aastakümneid,“ ütles Dunford, lisades, et seda tuleks vaadelda Ukraina, Krimmi ja Süüria tegevuse kontekstis.
Richardsoni sõnul näeb USA merevägi Venemaa lisanduvat tegevust merel üle maailma, sealhulgas lennukikandja löögigrupi pretsedenditu saatmine Vahemerele, rakettide väljalaskmine Kaspia merelt, lisandunud allveelaevade tegevus Põhja-Atlandil ja mereväe suurenev kohalolek Vaiksel ookeanil.
Richardson rääkis ka pidevatest intsidentidest USA laevade ümber tiirutavate Vene lennukitega, millest mõned tulevad vaid umbes kümne meetri kaugusele, ning ebareeglipäraselt käituvatest laevadest.
„See on kõik avalikuks tarbimiseks,“ ütles Richardson, märkides, et Vene laevad filmivad tihti selliseid kohtumisi ja toimetavad neid salvestusi, et jätta muljet, et USA laevad on süüdi.
Venemaal ja USA-l on kokkulepe mereintsidentide piiramiseks ja nende arutamiseks, kuid sellel on Richardsoni sõnul vähe mõju.
USA ja Venemaa merevägede vaheline dialoog on pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal katkenud. Richardsoni sõnul oli Nõukogude ja USA ametnike vahel külma sõja ajal regulaarsem kontakt.
„Rohkem suhtlust Venemaaga oleks väärtuslik asi,“ ütles Richardson, märkides, et tal on regulaarne kontakt oma kolleegiga Hiinas, kuid mitte Vene ega Iraani omaga.
Jamesi mured sarnanesid Richardsoni omadele. Ta viitas „väga murettekitavatele väga ohtliku piloteerimise“ intsidentidele ja Vene häkkerite küberrünnakutele USA institutsioonide vastu.
Richardson ütles, et on väga mures Norra kaitseministri Ine Eriksen Søreide raporti üle, milles öeldakse, et Venemaa on nüüd võimeline oma tegevusega Arktikas lõikama ära Euroopa varustusteed.
USA armeeminister Eric Fanning ütles konverentsil, et Venemaa tegutseb selgelt destabiliseerival viisil ning Ühendriigid võtavad õppust sellest, kuidas Vene sõjavägi käitub Ukrainas.
