DELFI FOTOD ja VIDEO: Harku kinnipidamiskeskuse elanikud hakkasid protestima: „Ma olen asüülitaotleja, mitte kriminaal!”
Harku kinnipidamiskeskuses valitsevatest pingetest kirjutas Eesti Päevaleht juba enam kui kolm aastat tagasi. Möödunud aasta novembris korraldasid kinnipeetavad streigi, mis päädis sellega, et üks kinnipidamiskeskuse elanik pandi kartsa ja üht lasti kummikuuliga.
Tänase protesti ajendiks oli Delfi ja Eesti Päevalehe andmetel see, eile õhtul kaotas üks kinnipidamiskeskuses elav nigeerlane enesevalitsuse, võttis end alasti ja hakkas pabereid lõhki rebima. Teiste kinnipeetavate sõnul lasi politsei mehele pisargaasi ja tõukas ta pikali. Sellest ka tänane protestiaktsioon. Politsei aga eitab gaasi pihustamist.
Politsei pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul oli sündmuste käik selline, et eile õhtul kella 21.30 ajal märkas kinnipidamiskeskuse töötaja teisel korrusel kinnipeetavate eluruumis rüselust. "Praeguse info järgi käitus üks 1994. aastal sündinud mees agressiivselt, kiskus endal seljast riideid ning rebis puruks teiste eluruumides olnud paberid," kommenteeris polistei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helen Uldrich.
Politseinikud panid mehe käed raudu ja viisid ta keskuse esimesele korruse meditsiiniruumi. Seal vaatasid meedikud mehe üle. Uldrichi sõnul ei tuvastatud mehel ühtegi vigastust, kuid meedikud meedikud andsid talle rahusteid. "Kiirabiarsti hinnangul ei olnud mehel ühtegi gaasi kasutamise tunnust, näiteks silmade või/ja hingamisteede ärritust. Kiirabi hinnangul võis mees jääda keskusesse," lausus Uldrich. Seejärel viisid politseinikud mehe eraldatud ruumi. Täna viidi mees täiendavatele uuringutele haiglasse, et hinnata tema vaimset tervist.
Nüüd tänastest sündmustest. Hommikul keeldusid kinnipidamiskeskuse elanikud toidust. Kella 13 ajal oli hulk keskuse elanikke õues jalutamisalal, nad keeldusid sisse minemast ning karjusid, trampisid ja vehkisid plakatitega. Plakatitel olid näiteks sellised sõnumid: „Me oleme asüülitaotlejad vangistuses. Me vajame vabadust”, „Ma olen kaks aastat ja kaks kuud vangistuses olnud asüülitaotleja”, „Ma olen asüülitaotleja, mitte kriminaal”, „Kolm asüülitaotlejat on hullud. See koht pole meile ohutu”.
Kui Eesti Ekspressi ajakirjanik avaldas soovi kohapeal keskuse juhatajaga rääkida, ütles töötaja, et see pole hetkel võimalik. „Näete ju, mis siin toimub,” lisas ta.
Kell 13.19 sõitis keskuse juurde ka kiirabi, mõni aeg hiljem viidi üks elanik kaasa.
Uldrich kinnitas, et täna hommikul loobusid kinnipidamiskeskuse elanikud kollektiivselt hommikusöögist. Lõunasöögi asemel kogunesid valdavalt Aafrikast pärit kinnipeetavad kella 13 ajal meeste jalutusaeda ja selgitasid valjuhäälselt, et nende meelest ei ole varjupaigataotlejate koht kinnipidamiskeskuses. "Üks grupi liidritest selgitas keskuse juhile, et nende meelest peavad nad olema liiga kaua kinnipidamiskeskuses ning mujal Euroopas sellist asja ei ole. Samuti avaldasid nad pahameelt eilse vahejuhtumi pärast," ütles Uldrich.
Õhtusöögist kinnipeetavad tema sõnul enam ei keeldunud.
See pole esimene kord, kui kinnipidamiskeskuse elanikud väljendavad nende kohtlemise, elamistingimuste ja sisuliselt vangis olemise üle pahameelt. Esimest korda oli sest juttu 2013. aastal, kui politsei korraldas kinnipeetavate tubades läbiotsimise, mille ajal elanikud pidid istuma ühes toas põrandal ja vait olema. Pärast seda saatsid kinnipeetavad Punasele Ristile ja Eesti õiguskantslerile kaebekirja, milles nimetasid Harku tingimusi muu hulgas elavaks põrguks. Nad ütlesid, et politsei kohtleb neid kui pantvange ja ähvardasid näljastreigiga. Piirduti siiski n-ö hoiatusstreigiga ehk jäeti puutumata hommikusöök.
Tallinna halduskohtu esimees Villem Lapimaa hoiatas juba 2013. aasta jaanuaris, et kinnipidamiskeskusest tuleb sealsete tingimuste kohta tavatult palju kaebusi. Asutuse juht Pärtel Preinvalts ütles toona, et rahulolematus on loogiline, sest inimestelt on võetud vabadus. Ta märkis, et keskuse elanike arvu kasv on pinget suurendanud.
Möödunud aastal toimunud protest algas sellest, et ühele kinnipeetavale anti üle eestikeelne määrus, millega pikendati Kongost pärit mehe kinnipidamist. Kuna mees eesti keelt ei mõista, ei tahtnud ta allkirja anda. Kongolane väitis Eesti Ekspressile, et teda löödi pähe ja lohistati kartsa. Teised kinnipeetavad hakkasid sellise käitumise vastu protestima ehk keeldusid oma tubadesse minemast. Politsei leidis, et kui ametnike korraldusi ei kuulata, on see kahtlemata ohtlik. Nii kutsuti kohale ka lisapatrullid ja kiirreageerimisüksus. Üht meest lasti kummikuuliga jalga.
Politsei sisekontrollibüroo leidis, et tolle „mässu” mahasurumisel tehti mitmeid juhtimisvigu, tulistati rahulikku inimest ja lõpuks politseinikud ka valetasid juhtunu kohta. Sisekontroll leidis, et kasutati ülemäärast jõudu, sest kinnipeetavad tegelikult vastupanu ei osutanud, põgeneda ei üritanud ja politseinikke ei rünnanud.
