Eesti elanikud on julgeoleku tagamise nimel valmis piirama liikumisvabadust ning koosolekute- ja kogunemisvabadust
Inimõiguste Instituudi tellitud ning Turu-uuringute AS poolt läbi viidud uuringust tuli välja, et rohkem kui pooled Eesti elanikud on valmis tegema järeleandmisi oma põhiõigustes, kui see aitab ära hoida näiteks terroriakte. Kõige sagedamini ollakse nõus piirama oma liikumisvabadust ning koosolekute- ja kogunemisvabadust.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul sarnaneb taoline tulemus mujal läänemaailmas kujunenud olukorraga, kus eriti pärast terrorirünnakuid ollakse valmis teatud piiranguteks, näiteks kasvõi lennuliikluse turvalisuse tagamisel ja oodatakse, et julgeolekuasutused suudavad rünnakuid avaliku korra vastu tõkestada. „Siiski on inimeste õiguste piiramine selline asi, mille kohta võib öelda, et kurat on peidus detailides. Kui teatud õiguste piiramisega ollakse nõus, siis tuleb ikkagi seaduste tasemel kokku leppida, millistega nimelt ja millistega mitte,“ lisas Mälksoo.
Kui Eesti emakeelega vastajatest oli õiguste piiramisega teatud olukorras nõus 62 protsenti vastajaid, siis vene emakeelega osalejate seas oli vastav näitaja 46 protsenti.
Uuringust selgus ka, et valdav enamus peab ebaeetiliseks seda, kui Eesti riik arendab suhteid riikidega, kus rikutakse inimõigusi. 22 protsenti vastajatest leidis, et selliste riikidega ei tuleks üldse suhelda.
Üldiselt hinnati inimõiguste olukorda Eestis üsna heaks. 68 protsenti vastajatest arvas, et Eestis on inimõiguste tagamisega kõik korras, 14 protsenti aga, et selles valdkonnas on probleeme.
Uuringu viis Inimõiguste Instituudi tellimusel läbi Turu-uuringute SA augustis 2016 Omnibuss-uuringu meetodil. Uuringus osales 1003 vastajat. Üheks keskseks uuringu eesmärgiks oli selgitada, kas elanike teadlikkus inimõiguste teemast on paranenud ning kas esineb jätkuvalt tendentsi, et inimõiguste teemade alla paigutatakse ka muid teemasid.
9. detsembril toimub Inimõiguste Instituudi traditsiooniline aastakonverents, kus esitletakse lisaks Eestis läbiviidud uuringut siinsete uus-sisserändajate inimõigustest. Selleaastase konverentsi alapealkiri on “Must-valged väärtused polariseeruvas maailmas” ning avakõne peab konverentsi patroon, president Kersti Kaljulaid.
Paneelvestlustes räägitakse uus-sisserändajate olukorrast Eestis, sõnavabadusest multikultuurses Euroopas ja propaganda mõjust kollektiivsetele inimõigustele. Teiste hulgas esinevad konverentsil Martin Bak Jørgensen, Tuomas Martikainen, Tiit Tammaru, Thella Johnson, Georgi Potšeptsov, Dominique Reynié, Thilo Sarrazin ja teised.
