Eesti elanikud on julgeoleku tagamise nimel valmis teatud põhiõiguste piiramisega
Värskest avaliku arvamuse uuringust selgus, et 57% Eesti elanikest on nõus oma õiguste mõningase piiramisega, kui see tagab inimeste turvalisuse ja riigi julgeoleku.
Inimõiguste Instituudi tellitud ning Turu-uuringute AS poolt läbi viidud uuringust tuli välja, et rohkem kui pooled Eesti elanikud on valmis tegema järeleandmisi oma põhiõigustes, kui see aitab ära hoida näiteks terroriakte. Kõige sagedamini ollakse nõus piirama oma liikumisvabadust ning koosolekute- ja kogunemisvabadust.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul sarnaneb taoline tulemus mujal läänemaailmas kujunenud olukorraga, kus eriti pärast terrorirünnakuid ollakse valmis teatud piiranguteks, näiteks kasvõi lennuliikluse turvalisuse tagamisel ja oodatakse, et julgeolekuasutused suudavad rünnakuid avaliku korra vastu tõkestada. „Siiski on inimeste õiguste piiramine selline asi, mille kohta võib öelda, et kurat on peidus detailides. Kui teatud õiguste piiramisega ollakse nõus, siis tuleb ikkagi seaduste tasemel kokku leppida, millistega nimelt ja millistega mitte,“ lisas Mälksoo.
Kui Eesti emakeelega vastajatest oli õiguste piiramisega teatud olukorras nõus 62% vastajaid, siis vene emakeelega osalejate seas oli vastav näitaja 46%. Uuringust selgus ka, et valdav enamus peab ebaeetiliseks seda, kui Eesti riik arendab suhteid riikidega, kus rikutakse inimõigusi. 22% vastajatest leidis, et selliste riikidega ei tuleks üldse suhelda.
Üldiselt hinnati inimõiguste olukorda Eestis üsna heaks. 68% vastajatest arvas, et Eestis on inimõiguste tagamisega kõik korras, 14% aga, et selles valdkonnas on probleeme.
Uuringu viis Inimõiguste Instituudi tellimusel läbi Turu-uuringute SA augustis 2016 Omnibuss-uuringu meetodil. Uuringus osales 1003 vastajat. Üheks keskseks uuringu eesmärgiks oli selgitada, kas elanike teadlikkus inimõiguste teemast on paranenud ning kas esineb jätkuvalt tendentsi, et inimõiguste teemade alla paigutatakse ka muid teemasid.
