FOTOD: Eesti tõusis PISA uuringus maailma riikide võrdluses kuuendalt kohalt kolmandale
Poiste ja tüdrukute vahe on vähenenud ning rohkem on tippe kui eelmistel kordadel. Nõrku tulemusi pole aga kusagil maailmas nii vähe kui Eestis. Testi tegi iga teine Eesti 15-aastane noor ehk 5587 õpilast 206st koolist. Seega annab test Eesti õpilaste kohta igati adekvaatse pildi.
Minister Mailis Repsi sõnul on Eesti lapsed olnud väga stabiilsete tulemustega. "2015. aasta tulemused näitavad, et Eesti on jätkuvalt maailma tipus. Oleme Euroopa kõige parem haridusriik - Eesti on Euroopa parim loodusteadustes (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) ja maailmas oleme kolmandad. Matemaatikas oleme Euroopas teised, maailmas 7-8 kohal. Lugemises oleme Euroopas kolmandad".
Loodusteadustes said kõige paremad tulemused Singapuri õpilased. Neile järgnes Jaapan ning kolmas oli Eesti keskmise tulemusega 534 punkti (OECD keskmine on 493). Soome oli neljas ja Kanada viies.
2012. aastal Eestist parema tulemuse saanud soomlased on kaotanud punkte nii loodusteadustes kui ka matemaatikas. Matemaatikaalaste teadmistega jagavad Eesti noored Euroopas Šveitsiga teist kohta ning maailmas on üheksandal kohal. Pea 90 protsenti Eesti noortest on vähemalt matemaatika baasteadmistega, millega kuulume parima viie riigi hulka.
Raportist selgub matemaatikas Eesti kõrgele tasemele jõudmisele ja seal püsimisele on tugevalt kaasa aidanud vene õppekeelega koolide keskmise tulemuse tõus. Kui PISA 2006 uuringus edestasid eesti õppekeelega koolid vene õppekeelega koole 40 punktiga, siis iga järgneva uuringuga on see vahe vähenenud (PISA 2009 – 38, PISA 2012 - 32 ja PISA 2015 - 29 punkti). Siin nähakse samas veel suurt reservi Eesti keskmise tulemuse tõstmiseks.
Eesti õpilaste funktsionaalne lugemisoskus on Euroopas kolmandal ning maailmas kuuendal kohal. Tippsooritajaid on üle 11,1 protsendi, millega oleme ületanud ka aastaks 2018 seatud strateegilise eesmärgi. Märkimisväärne on, et poiste ja tüdrukute lugemisoskuse erinevus vähenes võrreldes eelmise PISA testiga enam kui kolmandiku võrra.
Tippusid senisest rohkem, nõrku väga vähe
Suurenenud on tippude ehk parimate tulemuste osakaal ning Euroopas pole kusagil nii vähe madalaid tulemusi kui Eestis. Varasemast rohkem on tippsooritajaid, kes suudavad loodusteadustes lahendada keerukaid ja väga keerukaid ülesandeid - 13,5 protsenti õpilastest näitas tipptasemel teadmisi (OECD keskmine on 8 protsenti).
"Silmapaistvalt on paranenud poiste funktsionaalne lugemisoskus. Poiste ja tüdrukute vahe on vähenenud. Vähenenud on ka Eesti ja vene õppekeelega koolide tulemused, kuid ka hetkel on vene koolid maas ümbes ühe aasta," ütles Reps.
"Kahjuks pole õpetajaamet noorte hulgas Eestis jätkuvalt atraktiivne," lisas Reps.
Sihtasutuse Innove esindaja Gunda Tire sõnul tegid 57 riigi õpilased testi arvuti teel.
HTM-i asekantsler Mart Laidmets ütles, et PISA test näitab, et Eesti tagab kõikidele õpilastele võrdsed võimalused. "IT-vahendeid on ka maakoolides järjest rohkem. Õppetöö on tõhus ning 17,4 tundi õpitakse iseseisvalt, OECD keskmine on 17,1 tundi".
Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbi viidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastased noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õpingute kohta.
PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid. Lisaks testiti seekord õpilaste meeskondliku probleemi lahendusoskust. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist jms.
PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Seekord oli keskseks hindamisvaldkonnaks loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust.
2017. aasta aprillis tehakse avalikuks PISA 2015 põhjal tehtud analüüs õpilaste heaolu kohta. Järgmise aasta sügisel avaldatakse uuringu uue ja innovaatilise valdkonna – meeskondliku probleemilahenduse oskused – tulemused.
PISA uuring Eestis
2015. aastal osales Eesti PISA uuringus neljandat korda. Testi tegi iga teine Eesti 15-aastane noor ehk 5587 õpilast 206st koolist. Nendest 2788 olid tüdrukud ning 2799 poisid. Õpilastest 78% sooritas testi eesti ja 22% vene keeles.
Eelmiste PISA uuringute tulemuste järgi olid Eesti noored Euroopa tipus ja maailma parimate seas. Eesti koolid ja õpetajad olid teinud väga head tööd nõrgemate õpilastega – teiste riikide taustal oli Eestis väga vähe nõrkade oskustega noori. Samuti suutsid Eesti põhikoolid leevendada õpilaste nõrgemast kodusest taustast tingitud mahajäämust. Samas olid Eesti poiste tulemused madalamad kui tüdrukutel. Eesti noorte probleemilahendusoskused olid maailma parimate seas. Kooliga rahulolunäitajad olid samal tasemel naaberriikide Soome ja Lätiga.
PISA uuringu läbiviimise eest Eestis vastutavad haridus- ja teadusministeerium ja sihtasutus Innove.
