DELFI FOTOD: Kuidas tulla toime propagandaga, mis aitab süvendada Euroopa väärtuste kriisi?
Täna toimub Tallinnas inimõiguste instituudi aastakonverents "Must-valged väärtused polariseeruvas maailmas", mis keskendub kahele rahvusvaheliselt aktuaalsele teemale: migratsioonile fookusega sisserändel ning propagandale ja sõnavabadusele.
Konverentsi juhatasid tervituskõnedega sisse ürituse peakorraldaja, riigikogu liige Mart Nutt ja president Kersti Kaljulaid.
Inimõiguste aastakonverentsi patroon president Kersti Kaljulaid kuulutas konverentsile kogunenute ees välja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse. “Riigipeana on mul hea meel see seadus siin ja praegu välja kuulutada: inimõiguste päeva eel, inimõigustele pühendatud konverentsil,” ütles president Kaljulaid.
Riigipea sõnul võttis riigikogu eile ilma ühegi vastuhääleta vastu keerulise pealkirja, aga äärmiselt olulise sisuga seaduse. “Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse väljatöötamine on ühelt poolt kahjuks tingitud rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemisest, eriti kõrgenenud terrorismiohust. Paraku näitab üleilmselt halvenemise märke ka olukord inimõiguste vallas,” leiab president Kaljulaid.
“Seega on seaduse koostamisel arvestatud Euroopa Parlamendi ja OSCE Parlamentaarse Assamblee soovitusi Sergei Magnitski inimõiguste rikkumises ja tema surma põhjustamises süüdiolevatele isikutele viisakeelu kehtestamiseks, mida saaks tulevikus rakendada ka teiste analoogsete juhtumite korral,” märgib riigipea.
Täiendatud sõnastuses kõlab see seadusesäte nüüd nii: välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui on andmeid või on põhjendatult alust arvata, et välismaalane on osalenud või aidanud kaasa välisriigis toimunud inimõiguste rikkumisele, mis on endaga kaasa toonud isiku surma, raske tervisekahjustuse, tema alusetu süüdimõistmise kuriteos poliitilistel motiividel või muu raske tagajärje.
Sellega on Eesti esimeseks riigiks Euroopas, kes nii on toiminud.
Konverentsil keskendutakse kahele peateemale: migratsioonile fookusega sisserändel ning propagandale ja sõnavabadusele
Selle aasta konverentsil tulevad jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõigustele ja nende kohanemisest Eestis. Konverentsil räägitakse kollektiivsetest inimõigustest ja propagandast, mis on muutnud inimeste arusaamasid põhiõigustest. Migratsioonikriisi valguses küsitakse, kes on ja kellel on õigus olla eurooplane? Uuritakse, kas aina vastuolulisemate ideoloogiatega Euroopas on inimõigused ikka veel universaalne väärtus.
Selleaastase konverentsi peateema on inimõigused muutuvas maailmas, kus vaated maailmas toimuvale on muutunud liiga must-valgeks. Globaalsed ja regionaalsed kriisid on loonud uue olukorra, mille kontekstis omandavad inimõigused aina suurema tähtsuse. Paneelides arutletakse olulistel kohalikel ja rahvusvahelistel teemadel, keskendudes sellele, kuidas muutuvad ajad toovad kaasa ka muutusi inimõiguste rakendamisel.
Teiste kuulsate külaliste seas viibib konverentsil ka Eestit väisav endine poliitvang ja ärimees Mihhail Hodorkovski.
Kava
Konverentsipäeva alguses tutvustatakse uuringut, milles selgitati välja avalik arvamus inimõiguste olukorrast Eestis ning uuriti siinsete uus-sisserändajate kohanemist.
Päeva esimeses paneelis arutletakse uus-sisserändajate uuringut, teises paneelis sõnavabadust multikultuurses Euroopas. Konverentsi kolmandas paneelis arutatakse kollektiivsete inimõiguste ning propaganda üle.
