Sõitsin umbes 19 paiku mööda ühte Eesti maanteed, kui järsku ilmus sügavast eurokraavist teele inimene. Jõudsin vaid märgata, et tal oli käes kilekott, seljas tumedad riided ja tõenäolist polnud tal ühtegi helkurit küljes. Lisaks paistis ta olevat tugevas joobes.

Helistasin 112, teavitasin olukorrast, võtsin samal ajal kõnega vastu otsuse auto ümber pöörata ning tagada kuni patrulli saabumiseni selle inimese ohutus. Liialt tihti (just viimasel ajal) on inimesi oma elu maanteel lõpetanud. Leidsin selle meesterahva üles. Jah, ta oli tugevas joobes ja oma tumedas märgistamata riietuses kindel otsasõidu objekt.

Ma ise liiklesin kaasreisijaga ja tagumised istmed olid mööbli transpordiks alla lastud, seega ise talle turvalist sihtkohta jõudmist pakkuda ei saanud. Ootasin aga ohutuledega tee ääres ja samal ajal inimesega rääkides ära politsei, kes lubas inimese koduni viia.

Poleks suutnud leppida sellega, kui oleksin lugenud järgmisel päeval internetist, et keegi sõitis samal maanteel teise inimese surnuks või kraavist on leitud alajahtunud inimene. Olen väga üllatunud politsei reageerimisele ja vastutulelikkusele, kes ilmus lähimast linnast, 15 km kauguselt väga kiiresti sündmuskohale ja oli valmis kohe aitama.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena