NYT: USA luureagentuurid on eriarvamustel Vene häkkimise eesmärkide kohta
USA luure keskagentuuri (CIA) ametnikud esitlesid eelmisel nädalal seadusandjatele uut hinnangut, mille järgi sekkus Venemaa peamise eesmärgiga aidata Donald Trumpil presidendiks saada, kirjutab New York Times.
CIA hinnang ei näi New York Timesi sõnul olevat spetsiifiliste pärast valimisi saadud uute luureandmete tulemus, teatasid mitmed ametnikud, sealhulgas ettekannet lugenud pühapäeval. Pigem oli see paljude hinnangul kaudsete tõendite analüüs. Teiste arvates ei toeta need tõendid kindlalt väidet, et venelased toetasid Trumpi.
Pole selge, miks ei andnud CIA seda ametlikku hinnangut enne valimisi, kuigi mitmed ametnikud ütlesid, et osi sellest tutvustati president Barack Obamale igapäevaste briifingute käigus nädalaid enne valimispäeva. Järeldus, et Moskva juhtis operatsiooni, et aidata uus president ametisse, on aga USA luureagentuuride üks olulisemaid analüüse üle aastate.
Trump on reageerinud raporti mahategemisega, viidates 2002. aasta luurejäreldusele, et Iraagi tollasel diktaatoril olid massihävitusrelvad, ning nimetades USA luurajaid kobakäppadeks ja kallutatuiks.
Siiski on olemas vali koor hääli nii demokraatide kui ka vabariiklaste hulgast, sealhulgas Arizona vabariiklasest senaator John McCain, kes süüdistavad venelasi avalikult valimistesse sekkumises.
Vaidlus puudutab luureanalüüsi tuuma. Hinnangud antakse sageli ebakindluse udus, need põhinevad mõnikord mosaiigikildude kokkupanemisel, mis ei paljasta kogu pilti ning neid võivad alati mõjutada inimlikud eelarvamused.
CIA endine vanemanalüütik Mark M. Lowenthal ütles New York Timesile, et välisriikide juhtide motiivide kindlaks tegemine, antud juhul selle, mis pani Venemaa presidenti Vladimir Putinit häkkimiseks käsku andma, on CIA analüütikute üks tähtsamaid ülesandeid.
Samal ajal on luureagentuuridele olnud Lowenthali sõnul alati vastumeelne poolte võtmine USA sisepoliitikat puudutavates vaidlustes.
Nii luure- kui ka korrakaitseagentuurid on ühel meelel, et on olemas terve mägi kaudseid tõendeid, mis viitavad sellele, et Vene häkkimine oli esmaselt mõeldud selleks, et Trump saaks oma vastaskandidaati Hillary Clintonit kahjustada.
Juulis oli demokraatide rahvuskomitee serveritesse sissetungimise tulemus piinlikud e-kirjad ja muud erakonna sisedokumendid, mille avaldamine andis tagasilöögi ja viis komitee juhi Debbie Wasserman Schultzi tagasiastumiseni koos tippalluvatega. Vaid nädalaid enne valimisi avaldati Clintoni kampaaniamänedžeri John Podesta häkitud e-kirjad, mille tulemuseks olid mitmed lood kampaania sisemisest dünaamikast. Avaldati ka Clintoni Wall Streeti pankades peetud kõnede tekstid.
USA luureametnikud usuvad, et Venemaa tungis sisse ka vabariiklaste rahvuskomitee andmebaasidesse, kuid avaldas ainult demokraatide dokumendid.
Lisaks spetsiifilistele häkkimise objektidele viitavad USA ametnikud ulatuslikele tõenditele, et Putin ja Venemaa valitsus eelistasid Trumpi Clintonile.
Siiski ollakse USA valitsuses, eelkõige föderaalses juurdlusbüroos (FBI) skeptilised selles suhtes, et see tõend tõestab, et venelaste spetsiifiline eesmärk oli Trumpi presidendiks aitamine.
USA kõrge ametnik ütles, et FBI usub, et venelastel oli ilmselt mitmeid eesmärke, sealhulgas Clintoni kahjustamine ja USA demokraatlike institutsioonide õõnestamine. Sama ametnik ei kinnitanud suuri erimeelsusi CIA ja FBI vahel ning arvas, et CIA järeldused olid ilmselt nüansirikkamad, kui meedias on kajastatud.
Korrakaitseametnikud väitsid, et kui FBI agentidel oleks tõendeid venelastele spetsiifilistes kuritegudes süüdistuste esitamiseks, teeksid nad seda. FBI ja föderaalprokuratuur on juba agressiivselt Vene häkkerite kallale läinud. Tais ja Tšehhis on vahistatud kaks meest, kelle väljaandmist USA püüab saavutada.
Venemaa on püüdnud neid jõupingutusi blokeerida ning süüdistanud USA-d oma kodanike ahistamises.
FBI alustas Venemaa võimaliku valimistesse sekkumise uurimist suvel. Agendid uurisid mitmeid võimelikke sidemeid venelaste ja Trumpi siseringi vahel, sealhulgas Trumpi abide Paul Manaforti ja Carter Page’i omi, ning müstilist ja seletamatut arvutitegevuse jälge Trumpi organisatsiooni ja Vene Alfa Banki e-postikonto vahel.
FBI oli Vene mõju ja võimalike sidemete pärast Trumpi kampaaniaga piisavalt mures, et teavitada kongressi liidreid suvel ja sügisel mõnedest tõenditest. Senati demokraatide juht Harry Reid avaldas FBI-le survet, et otsitaks veel tõendeid ning süüdistas FBI-d, et viimane ei avalda tähtsat informatsiooni, mis Venemaa sekkumist tõestaks.
FBI kahtlused Venemaa otseste jõupingutuste kohta Trumpi aitamiseks või võimalike sidemete kohta kahe leeri vahel näivad olevat uurimise jätkudes hägusemaks muutunud. Põhjused pole täiesti selged ja FBI ametnikud keeldusid kommenteerimast.
Mõlema erakonna kongresmenide hulgas on aga täheldatav üha suurem soov korraldada selles asjas kongressi juurdlus.
