Rootsi valitsus: sadamate rentimine Nord Stream 2 rajamiseks mõjutaks negatiivselt kaitsepoliitilisi huve
Rootsi valitsus leiab, et Gotlandi Slite sadama ja Karlshamni sadama andmine gaasitorufirma Nord Stream 2 kasutusse gaasitoru ehitamiseks Läänemere põhja mõjutaks negatiivselt Rootsi kaitsepoliitilisi huve.
Sellise sõnumi edastasid Helsingin Sanomate teatel Rootsi välisminister Margot Wallström ja kaitseminister Peter Hultqvist teisipäeval, kui kohtusid Stockholmis nende omavalitsuse esindajatega, kus sadamad asuvad.
„Valitsus leiab, et kõnealuste sadamate kasutamine mõjutaks negatiivselt Rootsi kaitsepoliitilisi huve. Aga samal ajal on kokkuvõtlik hinnang, et projekti on keeruline peatada,“ ütles Wallström pressikonverentsil.
Julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste mõjude kohta on Hultqvisti sõnul tehtud ulatuslik ja põhjalik analüüs, mille üksikasju ta ei tahtnud julgeolekukaalutlustel avada.
Nord Stream 2 gaasitoruprojekt on Rootsis esile kutsunud elava arutelu ka julgeolekupoliitilisest vaatepunktist lähtudes. Poliitikutele ja teistele arvamusliidritele on huvi pakkunud just Rootsi sadamate võimalik rentimine.
Rootsi kaitsevägi tegutseb praegu nii strateegiliselt tähtsal Gotlandi saarel Slite lähedal kui ka Karlshamnis, tuletas Hultqvist teisipäeval meelde.
Rootsi kaitseväe juhataja Micael Bydén on juba varem oma muret väljendanud. Ta ütles hiljuti Rootsi televisioonile (SVT), et ei näeks hea meelega, et võõrriik pääseks ligi sellisele infrastruktuurile, mis on kaitseväele tähtis.
Välisminister Wallström tuletas teisipäeval meelde, et valitsus ei saa kohalikke omavalitsusi takistada, kui need tahavad oma sadamad välja rentida. Wallström meenutas ka seda, et Rootsil ei ole õiguslikke võimalusi gaasitoru rajamist peatada.
Omavalitsustes on suhtutud sadamate rentimisse positiivselt muu hulgas loodetavate renditulude ja töökohtade tõttu. Hultqvist märkis, et valitsus on valmis arutama kommuunidele toetuse maksmist.
Gotlandi Slite sadamat kasutati juba Nord Streami esimeste gaasitorude rajamisel. See võeti kasutusele 2011. aastal. Slites ladustati siis torujuppe ja need viidi sealt paigalduslaevale. Nord Stream maksis kinni sadama renoveerimise.
Nord Stream 2 on kinnitanud muu hulgas, et sadamatesse ei kavandata mingit Vene infrastruktuuri, et tegemist on kommertsprojektiga ning et toru paigaldamisega tegeleb spetsiaalne partner, mitte Gazprom.
