EL-i liidrid üritasid eile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu ülemkogul kõigile raskustele vaatamata leida viise, kuidas 28 riiki saaksid Süüria kriisi lahendada ja eriti Aleppo linna kohutavaid kannatusi leevendada. Kohtumiselt välja tulnud peaminister Jüri Ratas kinnitas, et Euroopa üritab teha seda, mida saab.

„Euroopa Liidrid mõistavad humanitaarkatastroofi täielikult hukka Praegu on põhiküsimus, kuidas inimesi, kes seal Aleppos on, on nad naised lapsed või vanurid, kokku ca 50 000.. kuidas nad saavad sealt linnast evakueeruda. Kuidas Euroopa saab aidata selles osas, et seal ei ole hetkel töötavaid haiglaid, ja anda abi inimestele, kes on haavatud ja vajavad seda. Need olid põhiküsimused, mida me täna arutasime ja kokku leppisime,“ märkis Ratas.

Ülemkogu president Donald Tusk rõhutas selles osas peale kohtumist just evakueerimiseks vajalike humanitaarkoridoride tähtsust. Ratas leidis, et Euroopa Liidul o võimalik omalt poolt panustada nende koridoride turvalisemaks muutmisele.

„Euroopa saab mõjutada [koridoride turvalisust]. Ja meie esindaja [Federica Mogherini] selle nimel ka tööd teeb, et need koridorid saaksid olema,“ kinnitas peaminister.

EL-i riigi- ja valitsusjuhtide kõnelustele andis tooni Ülemkogu alguses Tuski poolt liidrite ette esinema kutsutud Aleppo linnapea, kes jättis sügava mulje ja, nagu Ratas tõdes, mõjutas ka arutelusid.

„Kindlasti mõjutas ta arutelu. Temale esitas kutse Ülemkogu president ja ta tuli kavast väljastpoolt ning tegi esimese ettekande. Arutelu Süüria teemadel, sealhulgas Aleppo üle oli viimastel tundidel kohtumise lõpus,“ kirjeldas Ratas.

Aleppo linnapea hoiatus

„Alepool linnapea andis ka väga selgelt selle signaali, et kui täna on see Aleppo, siis ühel hetkel võib Süürias olla 1,2 miljonit inimest, kes võivad sama abi vajada. Kes asuvad samasugustes piirkondades, linnades,“ vahendas peaminister nähtavalt mõjunud ettekannet.

Lisaks humanitaarabile saab Ratase sõnul EL jätkata pingutustega poliitilise lahenduse leidmiseks. „Teha kõik endast olenev, et iseriiklikult läbirääkimised jätkuksid, aga muidugi ka see, et teha kõik endast olenev, et erinevad riigid poliitilise kokkuleppe saavutaksid,“ sõnas ta Süüria kriisi laiema lahenduse kohta.

EL-i liidrid ei tulnud välja Süüria tegevusest ajendatult täiendavate sanktsioonide kehtestamise võimalusega Venemaa vastu – ja seekord ei toimunud ka selles suhtes suuremat arutelu, mis leidis aset eelmisel Ülemkogu kohtumisel. Paljud vaatlejad on sanktsioonide jutu vähenemise pannud üldise väliskeskkonna ebaselgemaks muutumise arvele, eriti pidades silmas teadmatust selles osas, mida kavatseb Donald Trump tulevikus Venemaa suunal, sealhulgas Süüria küsimuses.

Trumpi nimi igal pool

Peaminister Ratas tunnistas, et suletus uste taga toimunud liidrite aruteludel oli USA tulevase presidendi nimi mitut puhku üle Euroopa liidrite huulte lipsanud. „USA tulevane president tuli täna mitme teema kontekstis jutuks loomulikult. Ma arvan, et teda mainiti praktiliselt kõikides teemades,“ ütles Rõivas palju rohkem siiski täpsustamata.

Ka on Trumpi mõjule viidatud aruteludes, mis puudutavad Euroopa riikide endi kaitsekoostöö suurendamist, mis moodustas veel ühe suurema liidrite arutelude osa. Aga siinkohal andis Ratas mõista, et ei kuulu küll nende hulka, kes Euroopa kaitsekoostöö arutelu taga NATO mingisugustki nõrgenemist näeks.

„Täna on EL-il tugev koostöö NATO-ga ja see on tihenenud ja paranenud. On selge arusaam, et EL ja NATO ei saa teineteist dubleerida, aga tõhusat koostööd saavad nad teha kindlasti. Kõik saavad ka aru, et USA on oluline vedur NATO-s. Kasutan NATO peasekretäri ütlust oma vestluse kohta USA tulevase presidendiga, kus viimane andis väga selgelt mõista, et ta on NATO väga suur fänn ja toetaja,“ märkis Ratas.

Küsimusele, kas NATO juhi taolised kinnitused on piisavad, et hajutada kahtlused justkui oleks Trump organisatsiooni nõrgestaja, vastas peaminister: „Täna nähti väga tugevalt kõikide 28 riigi liidrite poolt, et NATO on väga tugev partner ja töine koostöö EL-iga mitte ei nõrgesta vaid tugevdab Euroopas julgeolekut. See tunnetus oli täna hästi tugev.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena