Ühel päeval oli palju tööd. Kuna alles õppisin seda tööd, siis tulid vead sisse. Otsustasin oma vead kohe ise parandada. Sellest päevast tuli neli ületundi. Kui ülemuselt küsisin, kellele ja kuidas ma oma ületundidest teada pean andma, siis vastati, et kuna need tekkisid vigade tõttu, siis nende eest ei maksta.

Rääkides juhtunust kolleegidega, kes seal aastaid töötanud, selgus aga, et tegelikult ei maksta ületundide eest üldse – olgu need vigadest tekkinud või mitte! Ja vaba ajaga ka ei kompenseerita!

Rääkisin asjast ka tööinspektsiooni juristile ja sain teada, et ületundide tegemiseks peab töötaja küsima tööandja nõusolekut, ja kui see on saadud, peab tundide eest igal juhul tasu saama – kas rahas või vabas ajas.

Järgmisel korral, kui oli jälle palju tööd ja teised tegid ületunde, siis lahkusin mina täpselt oma tööpäeva lõpus. Järgmisel koosolekul ülemus tänas neid, kes kauemaks jäid.

Vabandust, aga mul on kodus algkooliealine laps, ja see "aitäh" ei kompenseeri küll temast eemal oldud aega! Kui tahaksin heategevusega tegeleda, siis töötaksin pigem täistööajaga toidupangas.

Inimesed peaksid oma õigusi paremini teadma ja mitte laskma end ära kasutada! Mingit medalit te selle eest ei saa, kui firma heaks tasuta tööd teete.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena