DELFI VIDEO, FOTOD JA BLOGI: Riigikohus otsustas, et omavalitsuste sundühendamine on põhiseaduse vastane vaid osaliselt
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas osaliselt rahuldada Kõpu, Juuru ja Tõstamaa vallavolikogu taotlused. See tähendab tunnistada haldusreformi seaduse § 24 lõike 1 teise lause osa "kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.
See tähendab, et seaduses välja toodud punkt, mis näeb välja, et halduskorralduse muutmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses on vastuolus põhiseadusega. Lisaks ei ole haldusreformi seaduse eelnõus põhjendatud, miks on kulude ülempiiriks valitud nimelt 100 000 eurot. Leiti, et piirmäära kehtestamise asemel saab ebamõistlike kulude tekitamist vältida kulude põhjendatuse kontrollimisega.
Ülejäänud osas jättis riigikohus Kõpu vallavolikogu, Juuru vallavolikogu, Tõstamaa vallavolikogu taotlused ning Abja vallavolikogu, Emmaste vallavolikogu, Haaslava vallavolikogu, Illuka vallavolikogu, Järvakandi vallavolikogu, Kambja vallavolikogu, Karksi vallavolikogu, Kullamaa vallavolikogu, Kõo vallavolikogu, Käina vallavolikogu, Leisi vallavolikogu, Loksa linnavolikogu, Luunja vallavolikogu, Lüganuse vallavolikogu, Mäetaguse vallavolikogu, Nõo vallavolikogu, Pala vallavolikogu, Pöide vallavolikogu, Pühalepa vallavolikogu, Rakke vallavolikogu, Tudulinna vallavolikogu, Vaivara vallavolikogu ja Ülenurme vallavolikogu taotlus rahuldamata.
Riigikohus: haldusreformi seadus on põhiseadusvastane üksnes ühinemise kulude ülempiiri kehtestamisel
Riigikohtule esitasid taotlused kontrollida haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavust 26 kohaliku omavalitsuse üksust. Omavalitsused olid seisukohal, et haldusreformi seadus rikub kohalikule omavalitsusele põhiseadusega ette nähtud tagatisi.
Kui enamik omavalitsusi palusid tunnistada haldusreformi seaduse vaid osaliselt põhiseaduse vastaseks, siis kaks omavalitsust - Juuru ja Tõstamaa - palusid ühes alternatiivis tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks haldusreformi seadus tervikuna.
Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks üksnes ühinemise kulude ülempiiri kehtestamise. Kuna haldusterritoriaalse korralduse muutmine on riigielu küsimus, nõuab põhiseadus, et sellega seotud kulud peab täies ulatuses kandma riik.
Riigikohus leidis, et põhiseadus lubab muuta omavalitsusüksuste piire, kui see ei toimu meelevaldselt ning kolleegiumi hinnangul haldusreformi seadus meelevaldsuse keeldu ei riku. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on ette nähtud seaduses, mis on korrakohaselt vastu võetud ja mille sätted on hoolimata keerukusest ka piisavalt mõistetavad.
Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärk on parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ja selline eesmärk on põhiseadusega kooskõlas. Omavalitsusüksuste osutatavad teenused on seotud põhiõiguste ja –vabadustega, mille kaitsmine on riigivõimu kohustus.
Kolleegiumi arvates aitab haldusreformi seadus nimetatud eesmärki saavutada, kuna eeldatavasti suudavad suuremad omavalitsusüksused neile pandud ülesandeid paremini täita kui väiksema elanike arvuga omavalitsusüksused. Seejuures on seadusandjal riigi territooriumi haldusjaotuse kehtestamisel suur otsustusruum ja kohtuvõim ei saa asuda seadusandja asemel valima, milliseid haldusterritoriaalse korralduse muutmise kriteeriume eelistada.
Valitsus võib teha erandeid
Kolleegium selgitas lisaks, et 5000 elaniku kriteerium ei ole ainus, mida haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestada tuleb. Seadus võimaldab Vabariigi Valitsusel jätta ka alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus ühendamata, kui selleks on kaalukad põhjused.
Riigikohus tõdes, et haldusreformi seaduses ette nähtud tähtajad on küll lühikesed, kuid ei ole ebapiisavad selleks, et omavalitsusüksused saaksid teha ühinemise jaoks vajalikud toimingud ja otsustused, sealhulgas volikogude 2017. a valimistega seotud toimingud. Omavalitsusüksustel on võimalik esitada Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemise kohta põhjendatud arvamus, mis tagab neile põhiseaduses nõutud ärakuulamisõiguse.
Kuna haldusterritoriaalne reform toimub vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogude 2017. a valimisi, võib see tekitada põhiseaduslikke probleeme valijatele ja valitavatele, kuid nende õiguste kaitseks ei saa omavalitsusüksused riigikohtusse pöörduda.
Põhiseadusega ei ole vastuolus kolleegiumi arvates ka see, et omavalitsusüksusi koheldakse ühinemise rahastamisel erinevalt sõltuvalt sellest, kas ühinemise algatavad omavalitsusüksuste volikogud või Vabariigi Valitsus. Selliseks erinevaks kohtlemiseks on põhiseaduspärane põhjus – soodustada omavalitsusüksuste volikogusid ühinemist algatama.
Omavalitsustel on jäänud veel kaks nädalat, et ületada seadusega nõutav 5000 elaniku piir.
Loe lähemalt blogist!
