Toomas Hendrik Ilves: kuidas piirata valesid, kui need ohustavad demokraatiat?

Nüüd, kui USA julgeolekuagentuurid nõustuvad, et Venemaa sisuliselt häkkis hiljutisi USA presidendivalimisi, peaksid kõik liberaalsed demokraatiad läbi mõtlema, kuidas oma valimisprotsesse kaitsta. Eriti kehtib see Euroopa kohta, kirjutab Toomas Hendrik Ilves väljaandes Huffington Post.

„Kui maailma võimsaima ja rikkaima demokraatia valimisprotsessi on võimalik massilise desinformatsiooni, elektrooniliste sissetungide ja dokumentide avaldamisega rööbastelt tõugata, siis mis ootab ees järgmise aasta valimisi Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis, kus kiiresti omandavad populaarsust tõeliselt äärmuslikud erakonnad?“ küsib Ilves.

Saksa sise- ja välisluureteenistused on juba teatanud, et samad rühmitused, mis häkkisid demokraatide rahvuskomitee ja Hillary Clintoni kampaaniamänedžeri e-kirju, on edukalt sisse tunginud ka Saksa parlamenti ning erakondade ja poliitikute kontodele, teatab Ilves, kelle sõnul teatavad ametnikud 2017. aasta sügisel toimuvate valimiste eel juba praegu libauudiste voo kasvust.

Hollandis on Ilvese sõnul desinformatsioon juba mänginud tugevat rolli referendumi puhul Euroopa Liidu-Ukraina assotsiatsioonileppe ratifitseerimise üle. Rootsi ja Suurbritannia on viimastel nädalatel hoiatanud Venemaa sekkumise eest nende sisepoliitikasse ning Itaalias mängisid libauudised Venemaa abiga või ilma selleta märkimisväärset rolli Matteo Renzi reformireferendumil antud ei-häälte pealejäämisel, mis viis peaministri tagasiastumiseni.

Ilves kirjutab, et digitaaltehnoloogial on poliitikas suhteliselt lühike ajalugu, kuigi pettemanöövrid sõjas – riigi valimistulemuste mõjutamine on Ilvese sõnul sõjategevus – ulatub tagasi Trooja hobuseni Vana-Kreekas. USA valimistel kasutatud pettuse ulatus ja digitaaltehnoloogia kasutamine on aga Ilvese sõnul palju uuem.

„Kompromat, venekeelne termin vastaste kohta (tõeliste või võltsitud) kompromiteerivate materjalide avaldamise kohta; häkkimine, sissemurdmine ja andmete varastamine; doxing, nende kahe kombineerimine häkitud dokumentide avaldamiseks vastastele piinlikkuse tekitamiseks ning libauudised, vana propagandatrikk – neid kõiki on viimasel aastal kombineeritud tiibhaaranguna demokraatlikele valimistele. Häkitud erakirjad ilmuvad sotsiaal- ja hiljem peavoolumeediasse, pärast mida levivad libauudised sisu kohta. Buzzfeed teatas, et USA valimistele eelnenud viimase kolme kuu jooksul jagati Facebookis libauudiseid 8,7 miljonit korda, mis ületab peavoolu-uudiseid 1,4 miljoni jagamisega. Pew Center leidis samal ajal, et 62 protsenti ameeriklastest saab oma uudised sotsiaalmeediast,“ kirjutab Ilves.

Demokraatiad on Ilvese sõnul kaardistamata territoorium. Kunagi varem pole privaatne informatsioon olnud nii tundlik häkkimisele, kunagi varem pole olnud nii tavaline selle avalik jagamine ja mitte kunagi viimase 75 aasta jooksul ei ole avalikkus olnud libauudistele nii vastuvõtlik, leiab Ilves.

„Küsimus, millega Euroopa tuleval aastal silmitsi seisab, on, kas kasutada mitteliberaalseid meetodeid liberaalse riigi kaitseks. Facebook on teinud teatavaks süsteemi libauudistest märku andmiseks, mõnede jaoks ei pruugi sellest aga piisata. Saksamaal, riigis, kus arusaadavatel põhjustel ollakse rohkem kui enamik häälestatud demagoogia, populismi ja natsionalismi ohtudele, on seadusandjad juba teinud ettepaneku õiguslike meetmete kasutuselevõtuks libauudiste vastu. Kui populistlikud, natsionalistlikud libauudised ähvardavad liberaaldemokraatlikku keskust, võivad teised eurooplased eeskuju järgida,“ kirjutab Ilves.

„Demokraatiad seisavad mitmel võtmetähtsusega tugisambal: vabad ja ausad valimised, inimõigused, õigusriik ning vaba, kammitsatest vaba meedia. Kuni 2016. aastani peeti avatud meediat kindlaks demokraatlikuks tugisambaks, mis toetas teisi. Ometi, küberrünnakute ja libauudiste tõttu suudame me juba ette kujutada probleemi, millega kõik demokraatlikud ühiskonnad tulevastel valimistel silmitsi seisavad: kuidas piirata valesid, kui need ohustavad demokraatiat?“ kirjutab Ilves.