Suhtumine Venemaasse on kriitiline, kuigi toonid on veidi varieeruvad, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.
Välisminister Timo Soini (Põlissoomlased) ütles, et pinge Euroopas ja Läänemerel tuleneb Venemaast.
„Venemaa tegevus on pingestunud julgeolekuõhkkonna põhjustaja. Tegemist ei ole spiraaliga, milles näiteks NATO tegevus oma liikmete toetamiseks suurendaks pinget ja kõrvutuks Venemaa tegevusega. Me ei ole olukorras, kus süüd oleks natuke mõlemal osapoolel. Lahenduse võtmed pinge lõdvendamiseks on Moskvas,“ rõhutas Soini.
Eduskunta väliskomisjoni esimees Matti Vanhanen (Keskerakond) rõhutas, et põhikurss on sõja vältimine.
„Soome välis- ja julgeolekupoliitika selge eesmärk on ära hoida Soome sattumine sõjalise konflikti osapooleks,“ ütles Vanhanen.
NATO liikmeks astumise poolt on vaid Koonderakond ja Rootsi Rahvapartei (RKP).
„NATO uksed on endiselt lahti ja loodame, et president Trump seda ei muuda. NATO liikmelisus tugevdaks Soome julgeolekut ja Läänemere stabiilsust. Ajakava on lahtine küsimus,“ ütles Pertti Salolainen (Koonderakond).
RKP näeks Soomet NATO-s juba 2025. aastaks.
„Rahva toetus on siiski liikmelisuse eeldus, mida ka NATO ise eeldab,“ märkis Stefan Wallin (RKP). „Kui välispoliitiline juhtkond selle asja korralikult kätte võtab ja asja ajama hakkab, võib olukord muutuda, nii nagu juhtus EL-i liikmelisuse osas.“
Sotsiaaldemokraat Erkki Tuomioja tõmbas pidurit.
„Meil ei ole sellist olukorda, kus sellest [NATO-st] praegu rääkimine või sellele mingite ajakavade esitamine parandaks kuidagi vähemalt Soome julgeolekut,“ ütles Tuomioja.
Vasakult tiivalt väljendati ettevaatlikkust ka Euroopa Liidu kaitsekoostöö suhtes.
„Kodanikud peavad teadma, millega me oleme kaasa minemas ja miks me oleme kaasa minemas, ja neil plaanidel peab olema ka Eduskuntalt täielik toetus valitsusele,“ lausus Eero Heinäluoma (sotsiaaldemokraadid).
„Miks on Soome juba nüüd teatanud, et toetab seda arengut, kuigi täpsemat informatsiooni koostöö konkreetsetest vormidest saadakse alles järgmise aasta algupoolel?“ küsis Li Andersson (Vasakliit).
Peaminiter Juha Sipilä (Koonderakond) rõhutas, et EL-i armeed ei ehitata ega tekitata ka kattuvust NATO-ga.
Andersson sattus sõnasõtta Soiniga Türgi teemal. Andersson avaldas imestust koostöö üle Türgiga praeguses inimõiguste alases olukorras.
Soini avaldas imestust nõudmise üle tühistada EL-i ja Türgi vaheline pagulaskokkulepe.
„Uskumatu. Seal on 3,1 miljonit pagulast. Kuhu nad sealt lähevad? See on minu arvates täiesti vastutustundetu ja arusaamatu seisukoht,“ ütles Soini.
