Jõulurahu tava ulatub juba 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse ühisaega. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal aastail 1632-1654. Jõulurahu kestab kanutipäevani 13. jaanuaril.
Jõulurahu väljakuulutajaks on linnapea või raesekretär, kohaks linn, kus asub peapiiskopi katedraal, ning paigaks tsiviilhoone rõdu. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäeva eelsed ja järgsed minutid.
Sel aastal on jõulurahu väljakuulutajaks linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas.
