Jõulusõda Eesti ja Läti vahel: kus sai alguse jõulupuu traditsioon

Tallinn ja Riia vaidlevad selle üle, kus pandi esimesena püsti kaunistatud jõulupuu. Küsimus pole vaid uhkuses, vaid ka rahas, mida jõuluturistid toovad, kirjutas New York Times.

Kuusetüli algas 2010. aastal, kui Riia alustas enda reklaamimist teatega, et 1510. aastal ehitasid Mustpeade vennaskonna mehed omale puu, vedasid seda mööda linna, kaunistasid seda puuviljade ja küünaldega, tantsisid selle ümber ja põletasid mõned päevad hiljem maha.

Eestlased vastasid sellele teatega, et samasugune pidustus toimus Tallinna Mustpeade vennaskonnas juba 1441. aastal. Ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul saab isegi kindlalt väita, et see puu oli kuusk.

Kuuskemaa rääkis, et Berliin pidi ootama 18. ja London ning Pariis 19. sajandini, et saada omale kaunistatud jõulupuu.

Riia linnapea Nils Ušakovs veedab oma jõuluperioodi ühest linna servast teise tormates ja jõulupuudel tulesid süüdates. Ajakirjanikud said ta kätte, kui ta oli oma 48. puu juures. Ta nentis, et kuna ürikud ei pajata kunagistest puudest ülemäära palju, on Tallinna ja Riia jõulusõda praegusel ajal viigis. Üllataval kombel sobib see talle.

"Iga kord, kui nad ütlevad, et olid esimesed, peavad nad meie linnast ka rääkima," ütles Ušakovs. "Turistid Saksamaalt, Belgiast või Venemaalt ei hooli ajaloolisest tõest, neid huvitavad linnad, kus on uhked jõulupuud, uhked jõuluturud. Ja kui nad loevad, et Tallinna ja Riia vahel on see võitlus, siis on see lõbus," ütles Ušakovs.

Turismialase veebilehe European Best Destinations juht Maximilien Lejeune ütles, et jõulupuusõda võib aidata meelitada mõlemasse linna rohkem turiste, võisteldes niimoodi populaarsete jõulusihtkohtade Lapimaa ja Norraga. Seda eriti siis, kui turistid hakkavad vältima jõuluturgusid linnades, mida on tabanud terrorirünnakud.

Lejeune'i sõnul meeldivad jõuluturud inimestele, sest need võimaldavad põgeneda päriselu eest. "Inimestele meeldib põgeneda, kui uudised hirmutavad neid," ütles ta.

Läti rahvusraamatukogu arhivaar ja ajaloolane Gustavs Strenga ei usu aga ei Tallinna ega Riia versiooni vanimast jõulupuust, sest mõlemad tõlgendavad ajalugu endale sobivalt.

Tema sõnul polnud Mustpeade vennaskonna kuuskedega seotud rituaalid üldsegi mitte jõuludega seotud, vaid toimusid hoopis teiste tähtpäevade tähistamise käigus.