Jõululaupäev tanklas: paljasjalgne kunde ja alkoralli!

24. detsembri õhtul üheksa paiku sättisime end kahe sõbraga Tartus Statoili tanklasse kohvi jooma. Kõik muud söögikohad olid punasel pühal suletud. Poleks elu sees arvanud, et saame nii mahlaka elamuse osaliseks!

Avalöögiks ilmus meie spekulatsioone toimunu kohta üles kütma valgete sokkide väel ringi tatsuv härra. Oma hädist seisu selgitades palus ta teenindajal politsei kohale kutsuda, kes abi osutaks. Lähema pooltunni jooksul saabuski sinivalge sedaan, härra kombati maja ees läbi ja juhatati autosse. Spekulatsioonidest jäid peale teooriad koos napsutamise ja siis välja viskamise kohta. Röövimist nagu ei tahaks uskuda nii pühal õhtul.

Jõuluõhtul peab ju napsu ka võtma! Just napsuralli andiski tooni enne kella kukkumist, mil alkoholimüük peatub kaheteistkümneks tunniks. Täpselt kell 21.59 lendas tankimisalasse hall Mercedese takso. Sealt omakorda lendasid välja kaks nooremapoolset kutti, kes kõrgendatud meeleolus teenindusjaama laekusid. Juba eemalt hüüti letis olevale noormelehele, et tuldi viina järgi. "Pane üks, ei- ei, pane ikka kaks," otsustasid mehed poole sekundi jooksul. Kiired piiksud töötaja poolt kassaaparaati ja jõuluõhtu oligi pääsetud!

Päästmist vajasime meiegi, kuna aina piiksuvast välisuksest hõljus sisse turske noorhärra lapiku lauaviina pudeliga. Tüüp muudkui käis mööda kliente ning väitis end nende tuttav olevat. Ei pääsenud meiegi temaga tuttav olemast. Kuna meie seltskonnas istus tulipunaste juustega kena neiu, siis jäigi end pehmeks joonud härja pilk just temal peatuma. Saime sõbraga tubli loengu, miks istume nagu mömmid sellise kauni näitsiku kõrval. Naeratasime viisakalt ja kehitasime õlgu. Huvitav, kas oleksime siis pidanud naise keset müügisaali tangoks põrandale tirima?

Pärast saatusliku kümne kellapaugu löömist jäi saalis mõneks ajaks vaikseks. Viimaseks eredamaks hetkeks jäi kliendiga saabunud blond naistaksojuht. Lehvitasime talle oma kohvide tagant ja üllatuslikult lehvitas heas tujus sohver vastu. Jõulud ju ikkagi.