Selline kokkulepe, mis lubaks regionaalset autonoomiat Assadi alaviitide usulahu kontrollitud föderaalstruktuuri raames, on veel lapsekingades, see muutub pidevalt, vajab Assadi ja mässuliste ning lõpuks Pärsia lahe riikide ja USA veenmist, teatasid venelaste plaanidega tuttavad allikad Reutersile.
Venemaa ja Türgi lubavad Assadil ametisse jääda kuni järgmiste presidendivalimisteni, kui ta vahetatakse välja vähem lahkhelisid tekitava alaviidist kandidaadi vastu, vahendab Reuters.
Allikate sõnul tuleb Iraani veel seda plaani toetama veenda. Igal juhul Assad lõpuks lahkub, säilitades oma näo, koos garantiidega talle ja tema perekonnale.
Keegi ei arva, et laialdasemat Süüria rahukokkulepet oleks lihtne saavutada, et see tuleks kiiresti või et selle edu oleks kindel.
Selge on Reutersi teatel see, et Venemaa president Vladimir Putin tahab mängida juhtrolli kõigepealt Türgi ja Iraaniga kokkuleppele jõudmisel.
Kui Venemaa saab, mis tahab, algavad jaanuari keskel Kasahstani pealinnas Astanas uued rahuläbirääkimised Süüria valitsuse ja opositsiooni vahel.
Need läbirääkimised on eraldiseisvad ÜRO vahendatud läbirääkimistest ega kaasa USA-d. See on Washingtoni ärritanud.
„Nii et see riik, mille majandus on sisuliselt sama suur kui Hispaania oma ehk Venemaa käib tähtsalt ringi ja käitub, nagu teaks, mida teeb,“ ütles USA anonüümseks jäänud ametnik. „Ma ei arva, et türklased ja venelased suudavad seda ilma meieta teha.“
Venemaa, Türgi ja Iraani välisministrid ja kaitseministrid kohtusid Moskvas 20. detsembril ning panid paika põhimõtted, millele igasugune kokkulepe Süürias peaks nende arvates vastama.
Vene allikate sõnul on esimene samm üleriiklik relvarahu ja siis läbirääkimiste alustamine. Idee järgi kaasataks siis Pärsia lahe riigid, siis USA ja lõppetapil Euroopa Liit, millel palutaks võib-olla koos Pärsia lahe riikidega maksta kinni Süüria ülesehitamine.
„Meie prioriteet ei ole Assadi lahkuma sundimine, vaid terrorismi üle võidu saavutamine,“ ütles Türgi kõrge valitsusametnik. „See ei tähenda, et me kiidame Assadi heaks. Aga me oleme jõudnud mõistmisele. Kui Islamiriik on minema pühitud, võib Venemaa toetada Türgit PKK-le [Kurdistani töölispartei] lõpu tegemisel.“
Türgi avalik seisukoht on tugevalt Assadi-vastane ja välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles kolmapäeval, et igasugune poliitiline üleminek koos Assadiga on võimatu.
Moskva ja Ankara nihkuvad seisukohad on tingitud realpolitik’ist. Venemaa ei taha jääda pika sõjaga seotuks ning tahab hoida Süüria koos ja oma liitlasena.
Türgi tahab mitteametlikku kontrolli riba üle Põhja-Süürias, mis annaks ohutu tsooni põgenike majutamiseks, baasi Assadi-vastasele opositsioonile ja kaitsevalli kurdide mõju eest.
Iraani huve on keerulisem määratleda, kuid Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei tippnõunik Ali Akbar Velayati ütles, et Aleppo langemine võib muuta regioonis paljutki.
Aidates Assadil Aleppot hõivata on Teheran kindlustanud maismaakoridori, mis ühendab Teherani Beirutiga, mis võimaldab saata relvi Hizbollah’le Liibanonis.
Vene ja lääne diplomaatiliste allikate sõnul nõuab Iraan selle koridori säilitamist ja Assadi esialgu võimule jätmist.
Kui Assad tagasi astuks, tahaks Teheran tema asendamist teise alaviidiga, keda Iraanis peetakse lähimaks šiiitidele. Iraan võib olla laialdasema kokkuleppe suurim komistuskivi.
Iraani kaitseminister Hossein Dehghan on öelnud, et Saudi Araabia ei tohi läbirääkimistest osa võtta, sest tahab Assadi tagasiastumist.
