Kohati tundus eelmisel aastal, et rünnakute vahel ei möödunud nädalatki relva- ja pommirünnakust Istanbuli peamises rahvusvahelises lennujaamas kuni verevalamiseni linna turiste täis tänavatel ja Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi tapmiseni pealinnas Ankaras 12 päeva tagasi.
Aasta jooksul on Türgi muutunud populaarsest turismiriigist terroripiirkonnaks.
Türgi on sihtmärgiks võtnud kaks terroriharu: kurdid ja islamiäärmuslased.
Neli aastat tagasi lõpetas Türgi üha autoritaarsem ja võimukam president Recep Tayyip Erdoğan kolma aastakümmet kestnud verise sõja kurdidega, kes moodustavad viiendiku Türgi 80 miljonist elanikust. Koos rahuga tuli populaarsus ning ilmalik kurdi partei võitis järgnenud valimistel parlamendis kohti.
Samal ajal ägenes naaberrigis Süürias kodusõda. USA sõlmis Türgiga kokkuleppe sealse İncirliki lennubaasi kasutamiseks. Ka Türgi lubas terroristid sihikule võtta.
Türgi ei rünnanud aga Islamiriiki, vaid vanu vaenlasi kurde, kes Türgi hinnangul Süürias jõudu kogusid. Vaid kuude jooksul oli Türgi kurdidega taas sõjajalal ning valimised mõni kuu hiljem kinnitasid Erdoğani võimu.
2016. aastaks olid kurdide pommiplahvatused, varitsusrünnakud ja relvarünnakud muutunud terve aasta inetuks taustamuusikaks.
Sellele lisas oma lahingukära Islamiriik, mille juured on samuti Süürias ning taas mängis juhtivat rolli president Erdoğan.
Süüria ülestõusu esimestel aastatel püüdis Erdoğan oma kunagise sõbra, Süüria presidendi Bashar al-Assadi kukutada, toetades sunniitlikke mässulisi. Erinevalt USA-st ja Euroopast ei olnud Erdoğan nii valiv selles osas, kes tema soosingust osa saab, valides tihti konservatiivsed islamistlikud mässulised, mitte mõõdukad.
Tuhanded Islamiriigi värvatud läbisid Türgi teel Süüriasse sõdima.
Pea lahtised piirid võimaldasid Islamiriigi võitlejatel koos relvadega läbi pääseda ning tegutseda otse Erdoğani nina all.
Kui sõda Süürias edasi arenes ja Venemaa Assadi päästmiseks sekkus, hakkas Erdoğan olukorda ümber hindama. Et USA oli vähemalt Erdoğani vaatevinklist sõjas ebaefektiivne partner, pöördus Erdoğan kokkuleppe sõlmimiseks üha mõjukama Vladimir Putini poole Moskvas.
Vähesed türklased uskusid, et Erdoğan suudab toetusest oma usukaaslastele Süürias - sunniitidele - nii kiiresti loobuda. On selge, et Islamiriik nägi seda siiski ette. Türgi oli muutumas otseseks vaenlaseks.
Ei Islamiriigil ega kurdidel ole põhjust tagasi tõmbuda. Kurdid keskenduvad poliitilistele ja sõjalistele sihtmärkidele, Islamiriik ründab lääne inimesi ja õõnestab Türgi riiki.
Lühendite tähendusi:
TAK - Kurdistani Vabaduspistrikud (Teyrêbazên Azadiya Kurdistan). PKK-st eraldunud kurdide terroriorganisatsioon.
HPG - Rahva Kaitsejõud (Hêzên Parastina Gel). PKK sõjaline tiib.
PKK - Kurdistani Töölispartei (Partiya Karkerên Kurdistanê). Türgi riigi vastu ja kurdide enesemääramise eest Türgis võitlev vasakpoolne organisatsioon.
