Liikleja: miks bussirajad on 24 tundi bussirajad?

Paistab, et erinevalt mitmest varasemast aastast ei kahanenud 2016. aastal õnnetuste, vigastatute ja hukkunute arv. Oma osa sellesse andis punast foorituld sageli eirav liikluskultuur, millest kirjutas eilne Eesti Päevaleht, ja tähelepanu hajutavad ahvatlused, mis tulevad mobiiltelefonist. Lugeja jagas oma arvamust.

Asi ei ole liikluskultuuris, vaid liikluskorralduses. Tallinna linnas pole midagi muutunud peale selle, et on juurde pandud foore ja jalakäijate ülekäigukohti ja autode arv on suurenenud kordades, siis pole midagi imestada, kui foori lubava tulega jõuab 4-5 autot üle ristmiku sõita.

Juba on nii, et igal ristmikul on foor ja iga ristmiku vahel vähemalt üks jalakäijate ülekäigurada. Natuke liiga palju. Jalakäijast on tehtud püha lehm, kes peab igal pool saama üle tee, selle asemel, et 100 meetrit sinna või tagasi minna. Mitu silda või tunnelit on Tallinnasse tehtud viimase 20 aasta jooksul? Lisaks on ülekoormatud teedel fooride läbilaskevõimet kahandanud need vasakpöörded.

Tallinna linn on oma liikluskorraldusega ammu ajast maha jäänud. Sellest tingituna on ka liikluskultuur langenud ja läheb veel hullemaks, sest igale ristmikule politseid ei panda ja karistuse puudumine on see põhjus, miks rikutakse liiklusseadust.

Samas on arusaamatu, miks bussirajad on 24 tundi bussirajad? Helsingis on näiteks kellaajaliselt reguleeritud ja tipptunnil on need busiirajad bussidele. Arvestades busside liikumissagedust on paljud rajad enamasti tühjad, kui samas teistel radadel on ummikud.