GRAAFIK: Vaata, millised vallad said 5000 elanikku kokku ja millised mitte

Jaanuari alguseks pidid haldusreformi käigus liitunud või iseseisvalt jätkanud vallad kokku saama 5000 elanikku. Mitmetel valdadel see õnnestus, kuid hetkel on Eestis 26 kohalikku omavalitsust, kus ei ela piisavalt elanikke.

Napilt said 5000 elanikku kokku Kadrina vald (5068), Raasiku vald (5075) ja Kiili vald (5123).

Samas jäi vaid veidi puudu Pärnumaa valdade Häädemeeste ja Tahkuranna ühinemisel tekkival Häädemeeste vallal, kus elab kahe valla peale kokku 4982 elanikku. Nende naabruses asub samuti vaid napilt kriteeriumi alla jäänud Saarde ja Surju valla ühinemisel tekkiv Saarde vald 4873 elanikuga.

Uutele elanikele kampaania korraldanud ja peatselt siiski auhinnaks olnud sõiduauto Subaru välja loosiva Narva-Jõesuu valla elanike arvuks jäi aasta alguse seisuga 4772. Ka neil ei piisanud vaid Vaivara vallaga liitumisest. Kokku on seitse ühinemispiirkonda, kes ei täida ka pärast ühinemist 5000 elaniku nõuet, näiteks Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühinemine (4962 elanikku) või Antsla ja Urvaste vald (4649 elanikku)

Kõige väiksema elanike arvuga vallad on hetkel väikesaared - Ruhnu 154, Vormsi 415 ja Kihnu 701 elanikuga. Neli merelist saarvalda (Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu) on aga esitanud taotluse erandi kohaldamiseks.

Sundliitmisest ei pääse Peipsi ääres asuv Kallaste linn (856), ainsa Saaremaa vallana teiste saare valdadega ühineda mitte soovinud Pöide vald (904), Lõuna-Eestis Venemaa piiri lähistel asuv Mikitamäe (990) ja mitmed teisedki vallad.

Valdade hulgas, kes elanike arvu täis ei saanud, on kõikidest läbirääkimistest keeldunuid (nt Pala) või neid, kelle läbirääkimisettepanekut pole vastu võetud (nt Tabivere). Samuti selliseid, kes on läbirääkimiste lõpus ühinemisest keeldunud (nt Koeru, Värska, Padise).

Haldusreformieelse seisuga oli Eestis kokku 213 omavalitsusüksust. Pärast sundliitmist peaks omavalitsusi alles jääma umbes 75. jaanuari alguse seisuga pidi omaette jätkamiseks vallas elama vähemalt 5000 elanikku.

Haldusreformi teine etapp näeb ette, et jaanuarikuu jooksul annavad piirkondlikud komisjonid valitsusele ülevaate omavalitsustest, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi. Seejärel, hiljemalt 15. veebruariks, teeb valitsus nendele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Omavalitsused saavad kuni 15. maini esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse seisukoha. Seejärel teeb valitsus lõpliku otsuse.