Tipp-poliitikuid kimbutavad tõsised tervisehädad
Pärast iseseisvuse taastamist Eesti poliitikas juhtivatel kohtadel olnud mõjukatest isiksustest on mitmeid tabanud viimase 10-15 aasta jooksul tervisprobleemid. Nii on tervisega tõsiselt kimpus olnud ja haiglaravi vajanud nii Mart Laar, Edgar Savisaar, Toomas Hendrik Ilves kui ka hiljuti Siim Kallas.
Enim on tipp-poliitikutest tervisehädad kimbutanud Keskerakonna pikaajalist juhti ja endist Tallinna linnapead Edgar Savisaart. Kõrgvererõhutõbi ja sellest tingitud vaevused on Keskerakonna liidrit vaevanud juba aastaid.
Nii kirjutas Delfi 2003. aasta 22. septembril Tallinna linnapeana ametis olnud Savisaar infarktiga haiglasse. Savisaart raviti toona Tartu Maarjamõisa kliinikus ja ta jätkas taastusravi Pärnu sanatooriumis.
2005. aasta 19. aprillil käis aga Savisaar Helsingis Soome-Eesti kaubandusassotsiatsioonile loengut pidamas, kus esinemise järel loobus ta pidulikust õhtusöögist ja läks saatkonda kosuma. Arstiabist Savisaar loobus, sest ei pidanud oma seisundit kriitiliseks.
Sama aasta augustis sõitis Savisaar Hiinasse, kus sattus peaministriga kohtumise asemel hoopis haiglasse. Nimelt oli toona majandusministrina ametis olnud Edgar Savisaar teel Shanghaist Pekingisse lennukis minestanud ning ta tuli Hiina peaministriga kohtumise asemel haiglasse toimetada.
Pärnumaa arvamusliidrite lõunal 2012. aasta novembris tabas Savisaart kerge terviserike. Kadri Simson rääkis toona ERRi raadiouudistele, et Savisaart tabas kõne lõpus ootamatu vererõhulangus.
Jala kaotus ja altkäemaksuskandaal
2015. aasta 19. märtsil sattus Savisaar pärast reisi Taisse väga tõsises seisundis Tartu ülikooli kliinikumi intensiivraviosakonda. 23. märtsil tehti talle operatsioon, mille käigus amputeeriti tema parem jalg ülaltpoolt põlve. Arstide sõnul leiti Savisaare organismist streptokokk, mis oli kahjustanud kudesid sedavõrd, et amputatsioon oli vältimatu.
Savisaare sõber, Jõgeva haigla juht Peep Põdder ütles 30. märtsil Delfile, et Savisaar paraneb, paari nädala pärast vaatab jala arvatavasti üle proteesimeister ning augusti alguseks on meer usutavasti tööl tagasi. „Istub juba voodiserva peal ja vaatab telekat, tal on ääretult igav ja tahab juba koju – nagu ikka patsient,“ sõnas Põdder, kelle sõnul igatseb Savisaar Hundisilmale, kuna muretseb igapäevaste asjade pärast.
Tartust viidi savisaar Ida-Tallinna Keskhaiglasse taastusravile 18.mail ning haiglast koju sai Savisaar lõpuks 18. juunil. Seoses taastusraviga traditsioonilist Hundisilma jaanituld 2015.aastal ei toimunud. Hundisilma talus tehti mitmeid ümberehitustöid, näiteks tehti ukseavad suuremaks, nii et vajadusel saab Savisaar ka ratastooliga liikudes hakkama.
Infarktieelses seisundis sattus Savisaar haiglasse ka 2015.aasta septembris. Tema üks veresoon oli kriitiliselt (90 protsenti) ahenenud ning Ida-Tallinna keskhaiglas tehti talle südame sondeerimise ravidiagnostiline protseduur. See kõik juhtus vaid päev pärast seda, kui kaitsepolitsei otsis ta kodu Hundisilmal läbi, et otsida tõendusmaterjale altkäemaksuvõtmise kohta, milles kapo teda kahtlustab.
MTÜ Jalg Alla abil sai Savisaar eelmise aasta novembris alla uue bioonilise jala ning postitas Facebooki pildi, kus seisab kahel jalal.
Ootamatu insult
Kunagine peaminister ja toonane kaitseminister Mart Laar sai ootamatult insuldi 18. veebruaril 2012. aastal ning pole sellest füüsiliselt siiani taastunud. Tookord oli Laar koos abikaasaga Pelgulinnas külas tuttavatel, kirjutas Eesti Ekspress. Seltskonnas viibinud arst oskas anda kiiret infot kutsutud kiirabitöötajatele ning Laar viidi kõrgeima väljakutse tasemega ehk tasemega C kiiresti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Delfi kirjutas järgmisel päeval, et kõrgvererõhutõvest tingitud insuldi saanud Laari seisund on stabiilne, ta on arstide hoole all ning suhtleb perekonnaga.
Sama aasta sügisel jagas Laar kogetut ka ETV saates "Puutepunkt". "See päev on mul hästi meeles kuni selle hetkeni, mil mind viidi kiirabisse. Insult tabas mind väga ootamatult - oli hea ja rahulik päev, mingeid pingeid ei olnud. See teebki ennetamise raskeks, sest mingeid pea- või muid valusid mul ei olnud," rääkis Laar.
"Õnneks olin sõprade ja naise juures insuldi saamise hetkel, arstid said hakata minuga kiirelt askeldama. Muidu oleks võinud asi veel tunduvalt hullemaks minna, sest kiirus on selles asjas oluline," rääkis Laar.
Haiglas tabasid Laari mitmed haigused üksteise järel ja vahepeal ka samaaegselt, näiteks kopsupõletik ja keskkõrvapõletik. "Lõpuks on nii nagu vana autoga, et kui kord parandusse satud, otsitakse kõik su vead välja ja parandatakse ära. Nüüd olen ma ka täiesti parandatud variant," naljatles Laar.
Tartus taastusravil õppis Laar kõigepealt ise tõusma ja istuma ning toe najal esimesi samme tegema. Kõik toimub väga aeglases tempos. "Paranemine nõuab palju tahtejõudu ja visadust. Õnneks olid Tartus pidevalt minu juures naine ja lapsed, kambaga on palju lihtsam kõigest üle saada," rääkis Laar.
Eesti Panga nõukogu esimehena on Laar küll päevapoliitikast taandunud, kuid avaldab aeg-ajalt ajakirjanduses arvamust ja saadab erakonnakaaslastele oma ettepanekuid ja mõtteid.
Ilves ja Kallas paarinädalase vahega operatsioonil
Viimase kuu aja jooksul on PERH-i arstide abi vajanud nii hiljuti ametiaja lõpuni jõudnud president Toomas Hendrik Ilves kui ka presidendiks pürginud endine EL-i tippametnik Siim Kallas.
Veidi enne jõule kirjutas Ilves oma Facebookis, et taastub kõhuaordi aneüerismi operatsioonist. "Suur tänu Põhja-Eesti Regionaalhaigla õdedele-arstidele, kes aitasid mul paraneda kõhuaordi ja vasaku iliakaalarteri aneurüsmist. Tänu teile läks operatsioon hästi ja taastumine on olnud kiire," kirjutas Ilves.
Delfi konsulteeris veresoonte kirurgiga, kelle sõnul on taoline veresoonte laienemine on kiire arenguga ning hilise avastamise korral ka eluohtlik. Haiguse esinemissagedus tõuseb kõrgemas vanuses ning riskiteguriteks on veel ka meessugu, kõrge vererõhk ja suitsetamine. Iliakaalarteri ehk niudearter koos aneurüsmiga ei ole nii ohtlik kui kõhuaordi laienemine, kuid vajab siiski opereerimist, selgitas arst.
Ilvesel polnud see aga esimene operatsioon. 27. veebruaril 2012. aastal opereeris Helsingis artroskoopilise ravi spetsialist doktor Harri Heliö vigastada saanud vasakut õlaliigest. Operatsiooni tehes avastati ka vasaku õlaliigese kõõluse rebend, mis fikseeriti.
Arstid avastasid treenides õlaliigest vigastanud president Ilvesel möödunud aasta lõpus kompleksse vasaku õlaliigese vigastuse. Ravi määramiseks korraldatud konsiilium otsustas, et kuna seda tüüpi kompleksseid vigastusi Eestis artroskoopilisel meetodil ei ravita, on otstarbekas lasta operatsioon teha Soomes.
Selle aasta alguses, 4. jaanuaril opereeriti aga PERH-is endist Euroopa Komisjoni asepresidenti Siim Kallast. Tegemist oli südame-ja veresoonkonna operatsiooniga. "Äärmiselt ebameeldiva survetunde tekkimine rinnus, mida märkasin eelkõige keskmisest suurema füüsilise koormuse puhul, ajendas mind arstidega nõu pidama. Ulatuslik kardioloogiline uuring näitas, et südame veresoontes on ahenemisi. Et ennetada infarkti ja muid võimalikke ebameeldivaid arenguid, soovitasid arstid südame veresoonkonda operatsiooniga parandada. Suur tänu kõigile PERH-i arstidele ja kogu personalile professionaalse töö ja sõbraliku ning sooja suhtumise eest!" teatas Kallas oma Facebookis.
