Presidendid Meri ja Ilves pidasid presidendi ametiraha tagasiküsimist Venemaalt alandavaks. Paet: alandav on see olukord pigem Venemaale
President Toomas Hendrik Ilves ja president Lennart Meri leidsid oma ametiajal, et presidendi ametiraha Venemaalt tagasi küsida on alandav ja see pole väärikas. Eurosaadik Urmas Paet sellise seisukohaga ei nõustu, millest ka tema arupärimine ses küsimuses Euroopa Komisjonile.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet saatis Euroopa Komisjonile arupärimise, milles juhtis tähelepanu, et Venemaa hoiab siiani enda käes Eesti Vabariigi presidendi ametiraha, mille Nõukogude väed 1941. aastal kaasa võtsid ja mida on alates 1963. aastast hoitud Moskva Relvapalati muuseumis. Paeti arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Tibor Navracsics, kelle sõnul ei ole komisjon pädev ametiraha tagastamise küsimusse sekkuma.
Kümme aastat president Toomas Hendrik Ilvese avalike suhete nõunikuna töötanud Toomas Sildam juhtis aga omakorda tähelepanu, et Paeti käitumine on vastupidine president Ilvese ja ka president Lennart Meri hoiakule. Ilves väljendas oma põhimõttelist hoiakut presidendi ametiraha tagasiküsimise osas esimest korda 2006. aastal ajalehele Põhjarannik antud intervjuus, kui ütles, et ta ei küsiks Venemaalt ei presidendi ametiraha ega vabandust okupatsiooniaastate eest.
„Need on kaks asja, mida ma kindlasti ei küsiks, sest ei arva, et Eesti riigi põhilised eesmärgid Venemaaga suhtlemisel oleksid muudkui küsida tagasi sõjaeelse presidendi ametiraha ning nõuda, millal ometi Venemaa palub meilt vabandust Nõukogude okupatsiooni eest. Eesti president seisab Eesti riigi väärikuse eest ning see ei ole väärikas, kui me aina paluksime ja küsiksime, alandades end teise poole tõrjuva vaikimise ees,” lausus Ilves toona.
Ilvesega sarnast mõtet väljendas juba 1995. aastal ka president Lennart Meri. „Stalini relvajõul Tallinnast ära viidud Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus asub arusaamatul põhjusel ikka veel seitsme luku taga Kremlis, otsekui kestaks mõnes paigas Stalini kord või vähemasti Stalini bürokraatia edasi,” ütles president Meri 22 aasta eest vabariigi aastapäeva kõnes. „Pean endale, aga ka konstitutsioonilisele Venemaale alandavaks selle piinliku teema juurde tagasi tulla.”
Eurosaadik Urmas Paet ütles presidentide seisukohtade valguses oma arupärimist kommenteerides, et Eesti ei pea presidendi ametiraha Venemaalt küll järjepidevalt küsima, kuid võimalusel tuleks siiski teha samme, mis selle tagasisaamiseni viiksid.
„Alandav ja väiklane on praegune olukord pigem Venemaale, kes ei suuda olla piisavalt suur selleks, et ajalooline ebaõiglus siluda ja väiksemale naaberriigile sellelt jõuga äravõetu lihtsalt tagastada,” lausus Paet.
Paet märkis, et Venemaa teab väga hästi, et Eesti soovib presidendi ametiraha tagasi saada. „Loodetavasti saab Venemaa juhtkond ühel hetkel päevapoliitilistest kaalutlustest üle ning ametiraha tagastatakse Eestile.”
