Taksojuhi tapmises süüdistatava versioon jõhkrast veretööst: kõik käis vanema venna taktikepi järgi

Pärnu maakohtu ees andis täna ütlusi taksojuhi jõhkras mõrvas süüdistatavatest vendadest noorem, kes rääkis oma versiooni toimunust. Tema vend nõustus räägituga ja võttis taksojuhi tapmise omaks.

Vendadest noorem, Benjamin, rääkis kohtus tõlgi abi kasutades, et Eestist lahkus ta koos ema ja vennaga Londonisse umbes 2007. aastal. Ta läks seal kohaliku süsteemi järgi 4. klassi ning kooli lõpetas ta 2014. aastal. Peale seda läks ta ametikooli õppima fitnessi ja tsiviilehitust ning 2015. aastast töötas ta Londonist väljas asuvas fitness-klubis.

Benjamini sõnul elas ta alguses koos ema ja vennaga, aga pärast ametikooli lõppu kolis ta koos vennaga eraldi elama. Mingi hetk tekkis vendadel plaan rännata mööda mandri-Euroopat, kasutades selleks autosid. Reisi alustatigi kahe autoga, Audi ja Ford.

Mõtte ajel Eestisse

Rännates tekkis vendadel aga mõte tulla Eestisse, kuna siin polnud kaua käidud. Vennad tahtsid ka lisaks külastada Jõgeval elavaid vanavanemaid. Kuna vennad olid idee tekkimisel Saksamaal, siis sõitsid nad Poolasse, kuhu jätsid Audi ning Eestisse sõitsid vaid Fordiga (millega oli Benjamini sõnul odavam sõita).

Eestisse saabumise kuupäeva Benjamin ei mäletanud, aga ta arvas, et see oli 2016. aasta alguses. Samuti mäletas ta, et neil oli taskus kahe peale umbes 6000 inglise naela (ligi 7000 eurot). Esmalt mindigi vaatama vanavanemaid, kus saadi ka öömaja. Kuna aga külma tõttu tekkis Fordiga probleeme, siis taheti see viia Tallinnasse parandusse. Pealinna jäädi umbes kolmeks päevaks.

Vahepeal käidi veel korra Jõgeval, tuldi tagasi Tallinnasse ja siis otsustati hakata suunduma tagasi Inglismaale. Seda tehti lõpuks läbi Pärnu. 15. jaanuaril 2016 peeti vennad politsei poolt aga kinni, kuna nende sõidukil puudusid talverehvid ja sellel oli peal alarmsõiduki signaaltuli, mis oli küll lahti ühendatud, ent siiski illegaalne. Samuti leiti sõidukist relvamaketid ja näomaskid, mis Benjamini sõnul olid mõeldud suveniirideks. Kuna Benjamin oli auto omanik, siis võeti ta vahi alla ja auto viidi tasulisse parklasse.

Peale ligi 15-päevast aresti sai Benjamin vennaga uuesti kokku ning üheskoos sooviti auto tasulisest parklast kätte saada. Neilt aga küsiti ligi 150 eurot, mille pidi tasuma ülekandega. Kuna vendadel oli aga vaid sularaha, siis ei olnud neil võimalik sõidukit Poolasse ja sealt sedasi sõitmiseks kätte saada.

Seega mindi tagasi Pärnus asuva hotelli juurde, et edasisi plaane teha. Benjamin väitis, et tema plaan oli raha auto eest ikkagi ära tasuda ja edasi sõita, aga vend Filip-Artur ei soovinud seda trotsist teha. Nimelt tehti politseijaoskonnas Filipile narkotest (kuna Amsterdamist oli vendadel väidetavalt suveniirina ostetud kanepijahvataja ja see leiti autost), mis väideti alguses olevat positiivne, aga hiljem selgus, et see oli siiski negatiivne. See seik pahandas Filip-Arturit ja venna sõnul ei soovinud ta politseiga asju enam ajada.

Vasakult: Filip-Artur ja Benjamin

Pärast erinevaid plaane tuli Filip-Artur mõttele auto varastada. Benjamin väitis, et alguses polnud ta selle mõtte poolt, aga pärast veenmist läks ta ideega kaasa. Seega otsustati varastada takso, sest see oli kõige lihtsam. Autoga plaaniti sõita Poolasse Audi juurde ja minna edasi Inglismaale.

Mis toimus saatuslikul õhtul?

Saatuslikul õhtul lahkusid vennad hotellist ning läksid edasi Pärnu kesklinna. Benjamini väitel oli vennal kaasas nuga ning kruvikeeraja. Kesklinnas märgati suvalist taksot, millel oli peal logo. "Mu vend ütles veel, et selle logo eemaldamiseks võib minna vaja kruvikeerajat," rääkis Benjamin ja kirjeldas, kuidas ta pani kruvikeeraja tasku ja vennad läksid siis taksosse.

"Vend istus tagaistmel, mina kõrvalistmel. Tervitasime juhti inglise keeles, andsime talle lipiku asukohaga. Mu vend leidis selle koha Google Mapsist. Mina seda asukohta ei näinud," kirjeldas Benjamin.

Lõpuks jõuti kohta, kus Filip-Arturi sõnul oli hea peatuda. Juht küsis peatudes sõidu eest tasu, Benjamin ulatas raha. Taksojuht väljus Benjamini väitel autost ja Filip-Artur käskis ka vennal väljuda. Lõpuks läksid kõik välja ning siis käskis Filip-Artur juhil anda võtmed üle. Taksojuht ei öelnud midagi. Siis tõstis Filip-Artur häält ja kordas käsku. "Taksojuht ei vastanud, ma ei ole kindel, kas ta sai inglise keelest aru, aga ta oli vait," kirjeldas Benjamin.

Kui Filip-Artur hakkas autosse piiluma, haaras taksojuht tema taha astudes noormehest kinni ja nad hakkasid rüselema. Mõne aja pärast lükkas Filip-Artur venna väitel juhi tagaistmele. Bejamin püüdis samal ajal hakata eemaldama kruvikeerajaga takso logo, kuid taksojuht lõi talle vastu jalga. Noormees kukkus pikali ja hakkas karjuma inglise keeles. Selle peale tuli Filip-Artur takso tagant välja ning hakkas justkui karistuseks venna eest taksojuhti jalgadesse peksma.

Mingi aja pärast märkas Benjamin, et taksojuht enam ei liigutanud. Vend Filip-Artur väljus autost ning Benjamin nägi, kuidas juht lamas tagaistmel. Prokurör Gardi Andersoni lisaküsimustele vastates tõdes Benjamin, et ta ei tea, kaua intsident aset leidis ning et ta ei näinud hetki, mil tema vend väidetavalt taksojuhti pussitas.

Seejärel tõmmati taksojuht jalgupidi autost välja, tassiti elutu keha tee äärde ning vennad läksid auto juurde tagasi.

Filip-Artur istus rooli, Benjamin kõrvalistmele ning üheskoos sõideti minema. Ühes suvalises kohas eemaldati autolt logod ja visati erinevad asjad sõidukist välja ning liiguti edasi Poola poole, kuni noormehed Leedus kinni peeti.

Benjamin rõhutas oma tunnistuses, et vanem vend Filip-Artur oli see, kes vendade ühiste asjade eest otsustas ja kelle idee oli ka auto röövida. Seega kokkuvõttes võtab Benjamin enda sõnutsi omaks vaid röövimise, aga mitte mõrva.

Tapmise omaks võtnud vend: see kõik juhtus hetkega

Filip-Artur ise ütles kohtus, et venna räägitu vastab kõik tõele ning vaid tema on süüdi taksojuhi tapmises. Ta lisas, et kahetseb oma tegu.

Kui Filip-Arturilt päriti taksojuhi mõrva detailide kohta, tõdes noormees, et plaani kedagi tappa ei olnud. "See kõik juhtus hetkega," meenutas Filip-Artur. Enda sõnutsi lükkas ta taksojuhti, kuna viimane oli tema venda löönud.

"Ma kuulsin venda karjumas. Lükkasin ta (taksojuhi - toim.) tagaistmele ja ma ei tea, miks ma seda tegin, aga mul oli nuga vööl, võtsin välja noa ja pussitasin teda, mitu korda," rääkis vanem vend.

"Ma ei mäleta, kui ma teda lõin, aga peas käis kõik kähku ja ma mõistsin, et ta keha ei liigu, seega... ma vedasin ta autost välja," lisas jõhkras mõrvas süüdistatav.

Kohtus andsid täna tunnistusi veel ka taksofirma dispetšer, vendade ööbimiskohta koristanud naine ning selle majutuskoha juhataja ja tapetud taksojuhi poeg ning lesk.

Süüdistus

Süüdistuse kohaselt lõid noormehed ühiselt tegutsedes 65-aastast taksojuhti noaga kokku vähemalt 95 korda, mille tagajärjel mees suri.

31. jaanuaril kella 23 ajal sai politsei teate, et Pärnumaal on taksojuhilt röövitud sõiduk Mercedes-Benz ja seda juhtinud mehega ei ole õnnestunud ühendust saada. Politsei tuvastas, et sõiduk lahkus Eestist kella 22 paiku Ikla kaudu ja seejärel informeeriti kolleege nii Lätis kui ka Leedus. Leedu politsei abiga peeti röövitud sõiduk Panevėžyse lähedal kinni. Sõidukis olid Eesti kodakondsusega 18- ja 20-aastane mees, kes alaliselt Eestis ei elanud.

Kadunud taksojuhi torkehaavadega surnukeha leiti järgmisel päeval Pulli küla lähedalt.

Leedu kohus vahistas mõrvas kahtlustatavad Eesti õigusabitaotluse alusel ja 4. märtsil otsustati nad Eestile välja anda. 9. märtsiks jõudsid noormehed Eestisse, kus Pärnu maakohus kontrollis nende vahistamise aluseid ja jättis kahtlustatavad eeluurimise ajaks vahi alla.

Eeluurimisel keeldus Filip-Artur ütlusi andmast. Ka Benjamin tapmist ei tunnistanud ja sündmuse kohta täpsemaid ütlusi ei andnud.

Süüdimõistmisel röövimise eesmärgil tapmise ehk mõrva eest näeb seadus ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.