FOTOD: Rakvere mehi süüdistatakse peksmistes, väljapressimistes, orjapidamises ja jõuku kuulumises

Harju maakohtus algas täna kohtuprotsess üheksa inimese üle, keda süüdistatakse pikas kuritegude reas, millest enamik toimus Lääne-Virumaal. Lääne-Viru kurjategijad kuulusid süüdistuse kohaselt Tallinnast juhitud kuritegelikku ühendusse, mida juhtis Andrey Kuzyakin.

Suurem osa kuritegusid, milles prokurör Vahur Verte mehi täna süüdistas, toimusid Lääne-Virumaal. Kuzyakini kamba Rakvere haru juhtis Urmas Vels, kes koos kikkpoksijast poeg Aap Velsi ja teiste kohtualustega panid toime rea kuritegusid.

Üks tõsisemaid süüdistusi puudutab ühe mehe orjastamist. Tulevane ori sattus kaklusse Aap Velsi tuttavatega. Järgmisel päeval kohtus Vels temaga ja teatas, et kakluse eest on mees talle suure summa võlgu. Vels allutas ta peksmise ja mõnitamisega oma tahtele.

Vels nimetas meest "hulluks" ja "orjaks", mees pidi tegema tema talus tööd, samuti pidi ori tegema tööd Velsi tollase elukaaslase talus, kus peamiselt oli vaja ahju kütta. Ori osales samuti Velsi käsul mitmes kuriteos.

Ettevõtjalt väljapressimine

2012. aastal oli Lääne-Viru ettevõtjatel Üllaril ja Karelil vaidlus raha pärast. Üllar pöördus oma võla kätte saamiseks Marek Kase juurde, kes oli Kuzyakini parem käsi Tallinnas. Kase saigi Karelilt 1500 eurot. Kuna Karel oli varem ka ühe teise mehe kaudu tasunud 8500 eurot, siis pidi sellega tema võlg Üllari ees tasa olema.

Tegelikult nii polnud. 2013. aastal hakkas ühenduse Rakvere haru juht Urmas Vels uuesti Karelilt 10 000 eurot nõudma, sest väidetavalt ei jõudnud raha Kuzyakini kätte. Urmas Vels ähvardas Verte sõnade kohaselt muuta Kareli elu põrguks ja kahjustada tema vara. Karel maksis sularahas 3000 eurot, ülejäänu pidi tema firma ära maksma tööna. Selle töö eest maksis tellija otse Velsile, kes kandis raha Kuzyakinile.

Sellega polnud kõik lõppenud. 2014. aastal ilmus Kareli juurde Kase ja nõudis 5500 euro tasumist. Tallinnas toimus kohtumine, kus Karelit ähvardati vägivallaga, kui ta ei maksa. Samal aastal ähvardas Karelit ka Urmas Vels ja nõudis 4500 euro tasumist ja ähvardas vägivallaga, kui Karel peaks politseisse pöörduma.

Urmas Vels andis mõista, et kui Karel ei maksa, tulevad inimesed, kes peksavad tal jalaluud puruks. Tema sõnul oleks Karelil juba pea lõhki löödud, kui Vels poleks tema eest välja astunud. Karel kandis Velsi elukaaslase arvele augustis 2014 1000 eurot.

Karelilt raha väljapressimist jätkati ka 2015. aastal. See lõppes alles kurjategijate vahistamisega.

Maa väljapetmine

Üks Aap Velsile süüks pandav kuritegu puudutab ühe maatüki väljapetmist. Aap Vels andis oma tuttav Gunnarile (keda kohtu alla ei saadetud) alkoholi ja saatis ta maaomaniku juurde. Gunnar nimetas end hoopis Andreseks ja hirmutas maaomanikku, et tema õde saab maatüki endale, kui omanik seda ajutiselt Gunnari ema nimele ei kirjuta.

Esimeses Tallinna notaribüroos keelduti tehingut vormistamast, sest 15 000 eurot, mille maaomanik oli väidetavalt sularahas saanud, oli notari hinnangul liiga vähe. Järgmisel päeval prooviti õnne järgmises büroos, kus tehing ka kinnitati. Väidetavalt oli omanik saanud varem sularahas 25 000 eurot. Tegelikult sai omanik vaid mõnel korral väiksemaid summasid sularahas ja alkoholi.

Kinnistu ise müüdi juba mõne nädala pärast 40 000 euro eest kolmandatele isikutele. Raha tegid Gunnar ja Aap Vels pooleks. Gunnar andis oma rahast 10 protsenti Tallinna ühiskassasse. Allesjäänud 18 000 andis Gunnar poole Urmas Velsile. Viimase poeg Aap ühiskassasse ei maksnud, vaid ostis hoopis Toyota Land Cruiseri.

Kui pettuse avastamise järel uued maaomanikud oma raha tagasi tahtsid, üritasid kamba liikmed Aap Velsilt tema Land Cruiserit kätte saada, aga Aap Vels peitis selle ära. Aap Velsi kaitsja Sven Sillar ütles täna, et see näitab, et Vels polnud kuritegeliku ühenduse liige, vaid ka temalt pressiti välja.

Vargused, kelmused ja peks

Jõuk tegeles üsna palju ka vargustega. Kohalikelt ettevõtetelt varastati kütust, traktor, ehitusmaterjale, tööriistu ja ATV. Üks kummalisemaid episoode puudutab aga traataia varastamist koos postidega.

Nimelt oli Urmas Velsil oma talu jaoks traataeda vaja. Poest ostmise asemel vaadati Vinni vallast välja sobiv traataed ja varastati lihtsalt ära. Varguses osales ka Aap Velsi ori. Urmas Velsi talu ümber aeda üles panna ei jõutudki, sest enne toimus läbiotsimine ja traataia rullid leiti Urmas Velsi talust.

Samuti otsis jõuk inimesi, kes oleksid valmis neile andma oma isikuttõendavad dokumendid, et nende abil saada järelmaksuga kaupa ja laenusid. Ettevõtjatelt peteti nii välja murutraktor, mobiil, espressomasin, teler, mootorsaag jne. Samuti võeti SMS laenu.

Aap Velsi ori suutis samuti ära rääkida ühe oma tuttava, kes võttis 3700 euro eest järelmaksuga asju ja andis need seejärel kohe ära. Talle lubati raha tagasi maksta, aga seda ei tehtud. Väljapetetud kraam müüdi pärast poole odavamalt maha.

Aap Vels korraldas oma orja kaasabil ka kindlustuspettuse, kus ühe vana Audi A8 remondi asemel sõideti see sodiks ja väideti kindlustuses, et teelt sõideti välja metssigade tõttu. Kindlustus uskuski seda juttu.

Verte iseloomustas Aap Velsi kui väga vägivaldset meest. Paljude kuritegude sooritamise käigus Vels peksis ja sõimas oma ohvreid. Talle pannakse süüks ka mitut peksmist, mis ei seostu sooviga raha teenida.

Kuritegelik ühendus

Kuritegeliku ühenduse juht ja vaimne liider oli Verte sõnul Kuzyakin. Samuti on kohtu all grupi laekur Georgi Abuladze. Kuritegelik ühendus on Verte sõnul kindla struktuuriga püsiv ühendus, mis võib püsima jääda ka siis, kui mõni oluline liige või isegi juht sealt lahkub.

Kase oli Kuzyakini parem käsi, teda nimetati "vanemaks". Urmas Vels juhtis Rakvere haru, makstes 10 protsenti teenitud rahast Kuzyakinile. Kuzyakin korraldas ühenduse tööd, andis käske, mida täideti vastuvaidlematult. Kes ei allunud, seda karistati.

Kuzyakin nõudis kurjategijatelt iga kuu raha, rõhutades aga, et see on nende kõigi oma. Kassast jagas Kuzyakin raha nii vangis istuvatele meestele kui nende lähedastele.

Ükski selles artiklis mainitud viiest mehest oma süüd ei tunnistanud.