Vakra: eesmärk on võtta kaks kolmandikku olmejäätmetest aastaks 2030 ringlusse

Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes Riigikontrolli aruanne „Riigi ja kohalike omavalistuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul juhib audit tähelepanu, et ei riik ega paljud kohalikud omavalitsused ei tee sisulist järelevalvet jäätmevaldajate, -vedajate ega taaskasutajate tegevuse üle. Enamikus omavalitsustes puudub sisuline kontroll, pole teada kõik jäätmete tekitajad ega see, kas jäätmeid sorditakse või kas neid kogutakse liigiti ning kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid.

„Kuigi jäätmete kogumise süsteem üldjoontes toimib, tuleb selleks, et tagada olmejäätmete ringlusse võtmine 2030. aastaks vähemalt 65 protsendi ulatuses määrata kindlaks riigi ning omavalitsuste vastutuse jagunemise jäätmete taaskasutamisel, korraldatud jäätmeveo teostamisel ja ringlussevõtu eesmärkide täitmisel,“ ütles Vakra. Lisaks eraldatakse sellel aastal kohalikele omavalitsustele 2,2 miljonit eurot jäätmehoolduse arendamiseks. Suurimad toetuse saajad on 640 000 euroga Tallinn ja 150 000 euroga Tartu.

Auditi eesmärk oli hinnata, kas riigi ning kohalike omavalitsuste koostöös on tagatud, et elanikelt kogutakse kokku nende tekitatud olmejäätmed, kas soodustatakse jäätmete liigiti kogumist ning kas eesmärgiks võetud kogus jäätmeid jõuab materjalina ringlusse. Auditis hinnati Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste ning 15 omavalitsuse tegevust olmejäätmete valdkonna korraldamisel.

Keskkonnakomisjoni istungile on kutsutud Riigikontrolli ja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna esindajad.