„Me peame hädavajalikuks, et me ei tegutseks ainult defensiivselt,“ ütles Maaßen Berliinis uudisteagentuurile DPA. „Vaid me peame olema võimelised ka vastast ründama, et ta lõpetaks meie edasise ründamise.“
Maaßen ei välistanud sealjuures, et Saksamaa parlamendivalimiste kampaania ajal tuleb katseid neid väljastpoolt mõjutada.
Siseminister Thomas de Maizière kutsus oma ettepanekutes Saksamaa julgeolekuarhitektuuri parandamiseks samuti üles võimelikele vasturünnakutele. „Kui me oleme tuvastanud, kust küberrünnak tuleb, peame me sellega ka aktiivselt võidelda saama,“ ütles de Maizière.
Maaßen on sellega nõus. Praegu ei ole tema sõnul BfV-l näiteks võimalik ründajate serverisse istutatud pahavara kustutada. „Sellega on suur oht, et kahjud mitmekordistuvad, sest nüüd pääsevad andmetele ligi ka kolmandad osapooled peale tegijate,“ ütles Maaßen. Saksa võimudel peab olema õiguslik pädevus neid andmeid ohu eest kaitsmiseks kustutada. Maaßen peab vajalikuks, et oleksid selged reeglid ründeinfrastruktuuride kõrvaldamiseks, mis kujutavad endast suurt ohtu küberjulgeolekule.
BfV on viimastel kuudel registreerinud niinimetatud spearphishing’urünnakute selget lisandumist Saksa parteide ja Bundestagi fraktsioonide vastu. Häkkerid kasutavad usaldusväärseid saatja aadresse.
Neid rünnakuid seostatakse rünnakukampaaniaga APT28, mille sihtmärgid olid ka Bundestag ja USA demokraadid. 2015. aasta mais tungisid häkkerid professionaalse programmi abil 14 Bundestagi serverisse, sealhulgas peaserverisse.
